Pelletiküte muutub üha mugavamaks
Suurem osa eramajade puitgraanuli- ehk pelletiküttel olevaid küttesüsteeme vajab hoolt kord nädalas, tõdeb osaühingu SB Keskkütteseadmed ärijuht Aavo Isak. Kuna enamjaolt mahub eramajade kütusemahutisse kütust keskeltläbi nädalaks, sunnibki see majaomanikku samme katlaruumi seadma, et mahutit taas uue kütusekogusega täita. Ühtlasi puhastatakse siis ka põleti sinna kogunenud šlakist ning tühjendatakse tuharuum – nädalaga koguneb sellesse umbes poole ämbri jagu tuhka.
„Kui inimene mõtleb ökonoomselt, puhastab ta ära ka katla soojusvaheti pinnad,” märgib Isak, lisades, et kui katel jääb puhastamata, suureneb kütusekulu. Jättes aga põleti puhastamata, siis ühel hetkel kütteseadme töö lihtsalt seiskub.
Uuemat sorti pelletiküttel töötavad süsteemid on aga juba kas poolautomaatse või täisautomaatse katlapuhastusega.
„Inimene ise enam puhastama ei pea, ta kas liigutab kangi või paremal juhul liigutab seda kangi tema eest põleti,” märgib Isak. Kõik tootjad püüavad pelletiga kütmist tänapäeval võimalikult mugavaks teha – ehkki ta on seda niigi, ka siis, kui see nõuab hooldust korra nädalas.
Annab märku
Uuemate mudelite hooldusvälp on umbes kaks kuud – siis vajab tuharuum tühjendamist. Kui tuharuum saab täis, siis tõmmet ei ole ja kütmine jääb seisma. Samas on ka mudeleid, mis tõmbe suhtes väga tundlikud ei ole, reguleerides seda vastava ventilaatoriga. Tuharuumi tühjendamist vajavad muidugi ka seesugused mudelid. Tuharuumi täitumisest annavad uued seadmed märku kas vastava märgutulega või SMS-i või e-kirjaga, vastavalt sellele, kuidas seadme omanik on määranud.
Suurtel pelletimahutitel on tavaliselt tühjenemisandur, mis reageerib, kui kütuse tase on langenud kriitilisest piirist allapoole. Väikese mahuti külge võib selle samuti panna, aga erilist mõtet sellel ei ole.
Interneti kaudu on tänapäeval võimalik juhtida ka põleti tööd: põletit sisse-välja lülitada, muuta põleti seadistust ja töö parameetreid. Samuti jälgida põleti töötamise ajalugu: kui kaua põleb, kaua ootab, missugune on kütusekulu jne. Pelletikütte mugavuse ja põlemise kvaliteedi määrabki just seadme põleti. Mida parem see on, seda mugavam on elu. Kütuse kulu ja/või efektiivsus sõltub aga katlast. Nii katel kui ka põleti peavad omavahel kokku kõlama ning mõlemaid on väga hea kvaliteeditasemega Eestis ka müügil.
Nüüdisajal on saadaval ka eramajadele mõeldud kütusepunkrid, mis mahutavad mitme kuu pelletivaru.
Isak tõdeb, et sageli soovivad majaomanikud universaalseid katlaid, et saaks kütta näiteks nii õli kui ka pelletiga. See pole siiski hea lahendus. Kui varem esines palju õlikatlale pelletipõleti paigaldamist, siis praegu minnakse seda teed, et jäetakse õlikatel alles ning selle kõrvale paigaldatakse pelletikatel. Varuvariant tagab esiteks pideva töökindluse juhuks, kui üks küttesüsteem peaks mingil põhjusel käigust välja langema. Teiseks saab õlikatla jätta pikemaks ajaks järelvalveta ning see läheb käiku näiteks siis, kui majarahvas sõidab pikemaks ajaks kodust ära, kuid ei soovi hooneid kütmata jätta.
Pelletiga kütjaid saab Isaku kogemusel jagada laias laastus kaheks – need, kes varem kütsid halupuudega ja need, kelle kodu varem oli õliküttel. „Kes varem kütsid halupuudega, on väga õnnelikud, sest on pääsenud suurest töökoormusest,” vahendab Isak. Õliküttelt pelletile minejad on aga mõnevõrra pika hambaga, kuna nemad võidavad ainult rahas, sest enne tuli neil süsteemi hooldusele aega kulutada kord aastas.
Pelletiga küttes tuleb korstnat ja lõõre puhastada vähemalt kord aastas nagu teistegi kütteliikide puhul. Katlasüsteemi eluiga ulatub 25 aastani, selle aja jooksul ei tohiks katlaga midagi juhtuda, küll vajab selle aja jooksul üsna tõenäoliselt osade vahetamist põleti – teeb ta ju päevast päeva rasket tööd. „Ükski auto ka ei sõida 25 aastat remontimata,” nendib Isak.
Tõrgete puhul kütmissüsteemis kutsutakse tavaliselt kohale hooldustöötaja. On olemas ka seadmeid, mis teavitavad omanikku kütmissüsteemi häiretest e-maili või SMS-ga.
