Sead hukatakse ning seejärel hoone desinfitseeritakse, teatas VTA.

Tegemist on kolmanda juhtumiga, kus sigade Aafrika katk diagnoositakse kodusigadel pärast 2015. aasta septembrit. Möödunud reedel diagnoositi Jõgevamaal sigade Aafrika katk ka Puurmanni ja Põltsamaa vallas asuvates seapidamistes.

„Kuigi formaalselt võivad farmis olla kõik bioturvalisuse nõuded täidetud, oleme viimaste juhtumite põhjal tuvastanud, et praktikas võib nendest terviklikult kinni pidamine osutuda väikestele seapidajatele keeruliseks,“ ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda.

„Seetõttu oleme otsustanud järgnevate nädalate jooksul veelkord kontrollida kõikide meile teadaolevate seapidajate bioturvalisuse nõuete täitmist,“ lisas ta.

„Praegu on metsad katkuseid metssigu täis, mistõttu on suur oht uuteks puhanguteks seafarmides. Ma rõhutan, et ka mõne seaga kodufarmis tuleb sigu pidada suletud ruumis, et välistada nende kokkupuude nakatunud metssigade, inimese saastunud jalanõude ning vabalt liikuvate koduloomadega, kes võivad viirust levitada,“ rõhutas Kalda.

Kalda sõnul kutsub Veterinaar- ja Toiduamet kõiki üles tähelepanelikkusele. „Kui märkate kusagil väljas kas või ühtainsat siga, andke meile sellest teada, sest see on taudi leviku vältimiseks keelatud. Me suhtume igasse vihjesse väga tõsiselt. Kui käite metsas matkamas, peske hoolikalt oma riided ja jalanõud ning hoidke seafarmidest eemale,“ lisas Kalda.

Taudipunkti ümber on kehtestatud ohustatud ja järelevalvetsoon, mille piirkonda jäävad viis väikefarmi samast maakonnast. Farmi on varem kontrollitud ning bioohutusnõuded olid farmis täidetud.

Epidemioloogilise uuringu käigus selgitatakse, kuidas haigusetekitaja farmi pääses.

Seakatku farmipuhangute vältimiseks alates 2015. aasta septembrist karmistunud bioohutusnõuded kehtivad kõigile seakasvatajatele üle Eesti.

Väiketalunikud lõpetagu seapidamine parem ära

Maaeluminister Urmas Kruuse tegi seoses kasvanud seakatkuohuga Maaelu Edendamise SA (MES) nõukogule ettepaneku jätkata bioohutusriskide vähendamiseks eelmise aasta augustis alustatud meetmega, millega soodustatakse väikesemahulisest seakasvatusest loobumist.

„Hiljutised taudijuhtumid Poolas, Leedus ja ka Eestis näitavad, et meie regioonis muutub seakasvatus pideva taudiohu tõttu järjest riskantsemaks ja nõuab pidevaid investeeringuid bioohutsse,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse pressiteenistuse vahendusel.

„See muudab väikesemahulise seakasvatuse problemaatiliseks. Seepärast peame olema valmis soodustama seakasvatusest ajutist väljumist, et vähendada taudiriske.“

2015. aastal toetas Maaelu Edendamise Sihtasutus 121 väikese seakasvatuse omanikku, kes soovisid tegevuse lõpetada seniks, kuni Eestis püsib seakatku puhangute risk. Kokku esitasid 121 seakasvatajat MESile 133 taotlust 498 sea kompenseerimise kohta ning toetusi maksti välja enam kui 45 000 eurot.