Sester: Hispaania ja Portugali sanktsioonid ei peaks olema suur verelaskmine

Tänasel pressikonverentsil kõnelesid rahandusminister Sven Sester ja asekantsler Märten Ross nädala alguses toimunud euroala rahandusministrite kohtumisest. Eelkõige tuli kohtumisel Sesteri sõnul jutuks Hispaania ja Portugali eelarvepuudujääk.

Juba 2009. aastast on Portugal ja Hispaania töötanud selle nimel, et vähendada oma eelarvepuudujääki alla Euroopa Liidu lepingutes korduvalt nõutud 3% piiri, seni edutult. Samas ei tähenda see, et riigid pole siiski edusamme teinud, rõhutas Sester.

Eelmisel aastal pidi Hispaania eelarvepuudujääk kokkulepete järgi jõudma 4,2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), ent oli hoopis 5,1 protsenti. Portugal pidi eelarvepuudujääki vähendama 2,5 protsendini SKTst, kuid tegelikud numbrid näitasid hoopis 4,4 protsendist puudujääki.

Sester ei julgenud pakkuda, kui suur on tõenäosus, et Hispaaniale ja Portugalile korduva kokkulepete rikkumise eest ka rahalised sanktsioonid määratakse. Sealjuures viitas ta ühele hiljutisele blogipostitusele, milles öeldi, et sanktsioonidest rääkimine võibki olla juba piisav Hispaania ja Portugali mõjutamiseks.

"Sanktsioonid ei peaks olema suur verelaskmine," arvas Sester. Sanktsioonide maksimaalne summa võib olla 0,2 protsenti SKT-st. Asekantsler Ross lisas hiljem, et komisjon peab sanktsioonid igal juhul määrama, kuid võib teha seda ka null protsendise määraga.

Veel rääkis rahandusminister pressikonverentsil lühidalt Itaalia panganduse probleemidest, mille lahendamiseks pakutud suuremahuline riigiabi nõuab veel rohkesti arutelusid, ning äsjase eesistujamaa Slovakkia prioriteetidest, mis Sesteri hinnangul kattuvad pea täielikult Eesti omadega (rahandusliidu süvendamine, Euroopa hoiuste tagamise süsteem).

Kohtumisel lepiti kokku ka rahapesu ja terrorismi ennetamise direktiivi muudatustes, mis muudab virtuaalvaluuta vahendamise peatselt tegevusloapõhiseks ja võimaldab lõplike rahasaajate andmete tuvastamist.