Mis juhtub, kui tugevad välispangad väikeriigist lahkuvad?
Kesk-Ameerikas asuv ligi 360 tuhande elanikuga Belize annab tulevase õpikunäite sellest, mis juhtub siis, kui välispangad riigist lahkuvad ja kui kohalike pankade otsesidemed suurriikide omadega katkevad.
2008. aasta majanduskriis tõi nähtavale muudki kui vaid pankade vastutustundetu käitumise eluasemelaenude andmisel. Luubi alla sattumine tiris valguse kätte ka pankade kaudu toimuva ulatusliku narkomaailma rahapesu, maksuvältimise ja offshore-äri, seda eriti Kariibi mere äärsetes maades. Mitmed suurpangad, näiteks HSBC ja BNP Paribas pidid rikkumiste ja ebaeetilise tegevuse soodustamise pärast maksma hiigeltrahve.
Äkitselt muutusid riskid paljudele välisfirmadele liiga suureks, seda iseäranis Kariibi mere piirkonnas, kus kohalike pankade väärtus ulatub harva üle 2 miljardi dollari piiri. Väikeriik Belize'i kogu finantssüsteemi väärtus on Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel aga vaid alla 3 miljardi dollari.
Belize'i mõjutas valusalt ka Panama paberite skandaal. 214 000 offshore firmast olid peaaegu pooled registreeritud Belize'is. "Olgem ausad, kõik teavad, mille jaoks offshore firmat kasutatakse – raha mujale peitmiseks," ütles Belize'i Sadama tegevjuht Artuto Vasquez Reutersile, "Ameerika tahab, et me rikkujad vastutusele võtaks, aga me pole seda suutnud." USA välisministeeriumi seisukohal on Belize'i valitsus hoopis jätkanud offshore-finantstegevuse soodustamist.
Kõige selle tulemusel on paljud USA finantsasutused viimase nelja aasta jooksul oma suhted kohalike pankadega katkestanud. Vahest suurim šokk saabus 2014. aastal, kui Bank of America lõikas ootamatult läbi sidemed kohaliku suurima pangaga Belize Bank, viidates "keerulisele tegurite võrgustikule". 2015 aprillis sulgeti Belize Banki konto Ühendriikide ettevõttes.
Üsna pea järgnesid mitmed teised kohalikud pangad. 2015. aasta juunis katkestas ka Citibank suhted Belize'i keskpangaga. Kahjuriskide vähendamiseks alustas Belize Bank peagi ise samuti kontode sulgemisega – kannatajaiks olid sedapuhku vaesemad elanikud, kes said lubada endale vaid ülekandeteenuseid võimaldavaid kontosid.
Maailmapanga ökonomisti Dilip Ratha sõnul oli tegemist tõsise löögiga kehvemal elujärjel inimeste pihta: „Rahaülekanded on finantstehingute lihtne vorm, mis kaasab inimesed rahandussüsteemi äärealadelt.“ Veebruaris teatas Moody’s, et 80% Belize’i pankadest kaotavad aasta keskpaigaks tõenäoliselt oma korrespondent- ja krediitkaartide arveldamisteenused.
Kohalike elanike jaoks tähendab finantsasutuste de-risking (riskide vähendamise) kampaania mitme nädala pikkuseid ooteaegu raha saatmisel välismaalt või mõnel juhul lausa rahaülekannete peatamist. Tundmatuks jäänud soovinud ärimees kirjeldas Reutersile, et peab laenu maksmiseks rändama iga kuu ühte teise Kariibi riiki, seal dollareid välja võtma ja need Belize’i panka viima, sest ülekanded kahe panga vahel lihtsalt ei toimi.
Paljudel mitmel pool piiril tegutsevatel firmadel on raskusi palkade õigeaegse maksmisega ja tellimuste eest tasumisega, kuna karmistatud reeglite tõttu on isegi säilinud panganduskontaktid kohustatud ülekandeid suuremate summade puhul kontrollima. Välismaale reisijatel võib tekkida aga probleeme kodustelt kontodelt kättesaamisel.
