Vambola Paavo toob enda arvamusartiklis välja, et ERMi piletihinnad on selgelt liiga kõrged: piletite hinnad on samal tasemel Lennusadama ja Ahhaa teaduskeskuse hindadega, ent muuseum jääb enda atraktiivsuselt eelmainitutele oluliselt alla. Paavo sõnul ei müü muuseumi eksponaadid piisavalt hästi, et nõuda turistidelt maailma muuseumidega võrreldavaid piletihindu.

Et saada probleemi kontekstist aru, panime varsti avatava ERMi piletihinnad võrdlusesse suurimate kodu- ja välismaiste muuseumimaastiku tõmbenumbritega.

Nagu allolevast tabelist näha, on ERMi piletihinnad tõepoolest üpris krõbedad, arvestades, et Eesti suurimatest tõmbenumbritest on kõrgemad piletihinnad vaid Ahhaa teaduskeskuses, kus nii täis- kui sooduspiletite hinnad on euro-kahe võrra kõrgemad.

ERM lubab võluda suurusega

Ent hind ei ole muuseumide puhul mõistagi kõige olulisem. Varstiavatav Eesti Rahva Muuseum on pindalalt Eesti suurim enda 6000 ruutmeetriga. Suurema osa osa sellest katab Eesti kultuuriloo püsinäitus „Kohtumised“, mis hõlmab ajateljel tänapäevast jääaja lõpuni kulgevat Ajarada ning 11 teemanäitust, mille hulgas on ka rahva osalusel valminud näitus ning avatud fond, kus eksponeeritaks järjest muuseumi tähtsamaid kollektsioone tervikuna. Lisaks on muuseumis soome-ugri ja põhjarahvaste püsinäitus ning vahetuvate näituste saal, mis 2017. aasta veebruaris rahvarõivanäitusega.

Kumus käis 2014. aastal 138 187 inimest, Lennusadamas 190 371. ERMi loodetakse meelitada 200 000 inimest aastas.

Ehkki Eesti Rahva Muuseum esindab kahtlemata olulist osa Eesti muuseumimaastikul, tuleb ERMil konkurentsiga rinda pista juba siseturistide osas, rääkimata välisturistidest. Eesti muuseumidest on külastajate arvu ja populaarsuse osalt kindlalt kanda kinnitanud nii Kumu, Lennusadam kui Ahhaa keskus. Näiteks Kumus käis 2014. aastal kultuuriministeeriumi andmeil 138 187 inimest ja Lennusadamas 190 371 inimest. ERMi puhul on projekti eestvedajad välja käinud, et oodatav aastane külastajatehulk võiks küündida 200 000 inimeseni.

Kui Kumu võlub rohkem enda vahetuvate näituste mitmekesisusega, rõhub Lennusadam aastas ühele tugevale vahetuvale näitusele ja atraktiivsele püsinäitusele. Pileti hinna sees (vastavalt 6 eurot ja 14 eurot) sisalduvad kõik konkreetse muuseumikompleksi näitused. Lõuna-Eestisse jõudvate turistide seas on vaideldamatu lemmik Ahhaa keskus, kus saab 3000-ruutmeetrisel pindalal võtta osa erinevatest teaduseksperimentidest ja ise katsetes kaasa lüüa. Väikese lisatasu eest pääseb ka planetaariumisse.

Maailma muuseumides valdavalt madalamad hinnad

Ka maailma tippmuuseumide kontekstis on ERMi piletid üsna kallid. Mitmes maailma suurlinnas on sarnased muuseumid külastajaile kas täiesti tasuta või lubavad õpilastel ja noortel muuseumi priilt siseneda.

Näiteks Peterburis asuvas Ermitaažis on täispileti hind vaid 8 eurot ning õpilastele ja üliõpilastele on muuseumi külastamine tasuta. Londonis on suurem osa muuseume kõigile tasuta ning New Yorgi kuulsas loodusloomuuseumis palutakse külastajail muuseumile annetada vastavalt enda südametunnistusele (ehkki soovituslikud piletihinnad küündivad 20 euroni).

Ehkki mitmes maailma suurlinnas on muuseumide piletite hinnad pigem madalamad kui Eesti tippmuuseumides, on väljapanek tihti võimsam. Seda peegeldab ka külastajate hulk. Näiteks kuulsaid Vatikani muuseume Roomas külastab aastas keskmiselt 4 676 179 inimest ja New Yorgis asuvad loodusloomuuseumit 5 000 000 inimest. Kõige enam külastajaid on ette näidata Pariisis asuval Louvre'i kunstimuuseumis, kus käib aastas ligi 9 000 000 inimest. Louvre'i hinnad on aga vaatamata suurele nõudlusele üpris mõistlikud: 15 eurot täispileti eest ja tasuta sissepääs noortele, üliõpilastele, õpetajatele ja mitmetele teistele soodustusgruppidele.

Vaata peagi avatava ERMi piletite hindu võrdluses teiste Eesti ja maailma tippmuuseumide piletihindadega alljärgnevast tabelist!