Loodeti, et ehk suurendatakse võlakirjade kokkuostuprogrammi või langetatakse intressitase veel sügavamale negatiivseks. Seda ei juhtunud, sestap kardavad investorid, et keskpanga tööriistakastis hakkab tööriistu nappima. Loodeti, et tullakse lagedale taevast lennukitelt loobitava rahaga, mida trükitaks valitsuse kulutusteks, et kiirendada inflatsiooni.

„Põhjalik kava ülevaatamine võib olla esimene samm koostöös valitsusega vihjates taevast rahakülvile,“ ütles UBS Securitise ökonomist Daiju Aoki. „Valitsus võib emiteerida 50-aastaseid võlakirju ja kui keskpank kohustub neid hoidma väga pikka aega, siis oleks see nagu taevast loobitav raha.“

Taevast loobitava ehk helikopteriraha metafooriga tuli esmalt 1969. aastal lagedale Ameerika ökonomist Milton Friedman ja kuulsaks tegi selle agressiivse rahatrükkimise termini USA keskpanga juht Ben Bernanke. Rahatrükk on vahend deflatsiooni vastu võitlemisel.

Osad ökonomistid kardavad, et see võib viia hüperinflatsioonini ja valuuta devalveerimseni.

Jaapani ökonomistid ei oota igaveste võlakirjade emiteerimist keskpangale, mida ei pea kunagi lunastama. Pigem oodatakse keskpanga pühendumist kohalike omavalitsuste või riigile kuuluvate ettevõtete võlakirjade ostule. See avaldaks rohkem mõju kui keskpanga sekkumine valitsuse võlakirjade turul.

„Võrreldes valitsuse võlakirjadega on nende varade kauplemismahud väiksed ja likviidsus madal, mistõttu keskpanga ostud saaksid avaldada tugevat mõju,“ ütles Tokio ülikooli majandusprofessor Shinichi Fukuda. „Tekitataks hinnatõusu ootus isegi juhul kui keskpank ostaks neid turuhinnaga. See oleks üsna lähedane asi taevast külvatavale rahale.“

Ka on võimalik luua keskpanka valitsusele erikonto, millelt saab valitsus igal ajal laenu võtta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena