EL kehtestas Venemaa vastu 2014. aastal majandussanktsioonid, kuna Venemaa vallutas Krimmi. Venemaa vastas omapoolsete sanktsioonidega. Venemaa majandus sattus suurde langusesse, kirjutab Bloomberg.

„Sanktsioonide tõttu on Vene majandus väga nõrk,“ ütles ta. „Kuid sanktsioonid on viinud ka euroalal aeglase majanduskasvuni. Nüüdne pidev geopoliitiliste pingete olukod ei ole hea.“

Inimesed mõtlevad, et praegu ei ole hea aeg investeerimiseks, kuna Euroopal on Venemaaga vastasseis, valitseb terrorioht ja Lähis-Ida on rahutu. Euroopas on turismisektor hädas.

„Suurim geopoliitiline katsumus on Euroopa ja Venemaa vahel,“ lausus Ritakallio. Kui me lisame siia veel Türgi, paistavad probleemid veel suuremad.

Novembrikuiste USA presidendivalimiste jäel võime leida eest kaks täiesti erinevat olukorda. Trump ütles, et USA kaitseb NATO liikmeid ainult siis, kui need maksavad vähemalt 2% majanduse kogutoodangust kaitsekulutusteks. Samal ajal on ta flirtinud Putiniga USA-Venemaa suhete teemal.

Trumpi võit tooks finantsturgudele ebakindluse, ütles Ritakallio. Pikemaajaline mure oleneb sellest millist mõju hakkab isolatsioonipoliitika avaldama maailma majandusele.

Praegu vähendab Ilmarinen võlakirjainvesteeringuid ja suunab rohkem raha kinnisvarasse ja infrastruktuuri. Sellega proovitakse kaitsta fondi ekstreemselt lõdva rahapoliitika järgse ootamatu inflatsioonihüppe vastu.

„Me hoiame võlakirjaportfelli duratsiooni (võlakirjaportfelli keskmist kestvust) lühiajalisena,“ ütles ta. „Ükskord lõppeb keskpankade rahatrükk ja taas on päevakorras inflatsioonivastane võitlus. Ei sel aastal ega järgmisel, kuid kunagi see juhtub. Siis on vaja omada varasid, mis on head inflatsiooni vastu kaitseks.“