Riik loodab sel aastal kütuseaktsiisiga eelarvesse koguda 489,5 miljonit eurot. Mullu oli eesmärgiks 424 miljonit eurot ning tegelikkuses ületati seda eesmärki 1,9 protsendiga.

Rahandusministeeriumi andmetel koguti selle aasta esimese kuue kuuga 238,67 miljonit eurot kütuseaktsiisi, mullu samaks ajaks oli kokku saadud 205 miljonit.

Tänavu veebruaris tõusis bensiini aktsiisimäär 10 ja diislikütuse oma 14 protsenti.

Kuigi aktsiisi on kogutud mullusega võrreldes enam kui 33 miljonit eurot rohkem, siis aastasest eesmärgist on esimese kuue kuuga tänavu täidetud vaid 48,8 protsenti, mullu oli juuni lõpuks täidetud 51 protsenti aastasest planeeritud kütuseaktsiisi laekumisest.

Kütusemüüjad kurdavad, et aktsiisitõus viib neilt kliendid Eestist lõunapoole, kus diislikütus on odavam kui Eestis. Näiteks Alexela Group’i andmetel on aktsiisitõus vähendanud nende diislikütuse hulgimüüki umbes 15 protsenti.

Rahandusministeerium on tunnistanud, et diislikütuse tarbimine jääb eelmise aastale alla, kuid seda peetakse pigem ootuspäraseks.

„Diislikütuse deklareeritud kogused on jäänud alla eelmise aasta tasemele viimase nelja kuu lõikes, samas kui viie kuu kogused on kasvanud eelmise aastaga võrreldes 13,4 protsenti,“ kommenteeris ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos Ärilehele juuli keskel.

Rahandusministeerium tõdes, et Lätis tankimine on tänavu küll suurenenud, kuid tegemist on marginaalse kasvuga. „See ei ole massiline ning praegu me suur tagasilööki lähikuudel ei oota,“ ütles Laos.