Uberi saatus on õpikunäide USA firmade raskustest Hiina turul
Veel kümnendi eest oli Hiina Ühendriikide tehnoloogiahiiglaste jaoks lihtne turg. Riigi kasvav keskklass tarbis himukalt Ameerika popkultuuri ning pidas Ameerikast pärinevaid tooteid ja teenuseid tihti kodumaistest paremaks. Nagu näitab aga Uberi kehv käekäik Hiinas, on taoline USA ettevõtteid soosiv õhkkond tänaseks kadunud.
Aasta tagasi kuulutas Uberi tegevjuht Travis Kalanick Hiina – maailma suurima sõidujagamise turu – ettevõtte kõige olulisemaks sihtmärgiks. Jõhkra ja kuluka konkurentsiheitluse tõttu Hiina sõidujagamisteenuse pakkuja Didi Chuxingiga otsustas Uber aga hiljuti oma turuosa eest võitlemise lõpetada ja kohaliku ettevõttega ühineda. 35 miljardi dollarilise ühinemise käigus saab Didi enda käsutusse Uberi kogu tegevuse Hiinas ning Uber vastu 20% osaluse kohalikus ettevõttes ja koha tolle nõukogus. Otsusest teatades ütles Kalanick, et USA ettevõtetel on raskusi Hiina turu mängureeglite tundmisega.
„Hiina-suurusel turul on „koduvälja eelis“, mida õhutavad kultuur, keel ning valitsuse ettekirjutused ja mõjutused,“ rääkis Bloombergile analüütik Duncan Clark, „paljud USA ettevõtted on harjunud sellega, et edu kaugemates maades tuleb läbi mõjuvõimu Euroopa turul. Kuid Hiina on teistsugune: seal on juba rohkelt ettevõtjaid ja kapitali ning valitsus, mis väärtustab eelkõige pigem teatavate ettevõtete ülemvõimu kui konkurentsi.“ Seda on tunda saanud näiteks Apple, kelle turuosast on suuri tükke hammustanud kohalikud tootjad nagu Huawei, Xiaomi ja Oppo, seda õigupoolest nii Hiinas kui üle maailma. „Päevad, mil Hiina turule pääsemiseks piisas uuest tootest – selleks võis olla nii karastusjook kui uutmoodi nutitelefon – on möödas. Nüüd peab turule sisenedes konkureerima paljude olemasolevate firmadega,“ leiab PriceWaterhouseCoopersi Hong Kongi haru juhtkonna liige Tom Birtwhistle. Märgatavalt on paranenud ka Hiina toodete tehniline tase, mis pole samas hinda kuigi palju kergitanud.
Uber pole esimene USA firma, kes on oma tegevuse Hiinas kokku pakkinud ja leppinud osaga kohalikust ettevõttest. 2005. aastal toimus samasugune tehing Yahoo ja Alibaba vahel. Lüüasaamist on tunnistanud ka eBay ning Google. On muidugi ka tooteid, mille puhul Ameerika firmadel on ohutuse ja tehnoloogilise tipptaseme tõttu selge eelis idamaiste ees: arvutiprotsessorid, autod, lennukid ja mootorid, samuti näiteks imikute piimasegud.
Uut laadi turule murdmise pretsedenti üritab luua aga Facebook. Suhtlusvõrgustik keelati Hiinas 2009. aastal, kuid ettevõtte juht Mark Zuckerberg on väljendanud tugevat soovi sealsele hiidturule naasta. Zuckerbergi lähenemine on kahtlemata loov: ta on jaganud Facebooki töötajatele rahvavabariigi presidendi Xi Jinpingi isikukultusliku raamatu eksemplare, näidanud oma mandariini keele oskusi ja postitanud fotosid sellest, kuidas ta sörgib läbi mürgise Pekingi sudu. Ekspertide sõnul ei muuda kampaania aga midagi, kuni Facebook ei nõustu lubama tsensuuri ja andma võimudele juurdepääsu lehekülje andmetele. Lisaks on USA ettevõttel tugevad potentsiaalsed konkurendid, eelkõige Hiina mobiilisuhtluse turgu valitsev WeChat.
Kokkuvõttes, rõhutavad Hiinas tegutsevad ettevõtted, on rahvavabariigi aina paisuva keskklassi mõju ülemaailmsele tootevalikule üha suurem. Jaanuaris toimunud konverentsil „Geekpark“ teatas Uberi tegevjuht Kalanick, et järgneva viie aasta jooksul kasvab rahvavabariigi innovatsiooni, leiutiste ja ettevõtete mõjuvõim suuremaks kui Ränioru oma.
