16.08.2016, 00:11
Üliõpilaste vajaduspõhised toetused ei pruugi alati õigetesse kätesse jõuda
FOTO:
Vajaduspõhised õppetoetused on tudengitele olulised, kuid need ei jõua alati abivajajateni.
Tartu ülikoolis arstiteaduskonnas õppiv Tanel on pärit Ida-Virumaalt vaesevõitu perekonnast. Siiski ei taotlenud ta ülikooli astudes vajaduspõhist õppetoetust. Osalt ei olnud ta tõepoolest täpselt kursis, kuidas vajaduspõhist toetust nõuda. Rohkem aga mängis tema jaoks rolli uhkus, mis ei lubanud saba jalge vahel vaesust tunnistada ja raha paluma minna. Kuidagi sai hakkama ka oma vahenditega, kuid ülikoolis sai üsna kiiresti selgeks, kuidas sente lugeda. Tanel peab tõenäoliseks, et probleem oli ka nooruses sisse juurdunud ebamugavustundes – aegadest, kui teda saadeti vahel väikse kirjaga vanavanematele külla, et kuu lõpus ka süüa saaks. „Mitte vaesus pole häbenetav, vaid sellega mitte hakkama saamine,” selgitab Tanel oma tundeid.