Suurriikide olelusvõitlus Arktikas: maavarad, kaubateed ja kaitsevõime

Jää Arktikas on sulamas ning see avab ookeani laevadele. USA rannavalve sõnul on inimaktiivsus Arktikas tõusnus 300%. Muutuv keskkond tõstab päevakorda strateegilised varad, avab enneolematud võimalused ning pakub väljakutseid riikidele, kes omavad Arktikas maad.

Sulav jäämeri võimaldab merel odavamalt ja kiiremini liigelda maailma suurimate turgude vahel. Sulajää avab peidetud maavarad ning algab võidujooks 22 protsendile Maa seni avastamata ressurssidele. Samas tõusev mereliiklus, kattuvad territooriuminõuded ja võistlevad majanduslikud huvid tõstatavad olulisi küsimusi suveräänsusest, vabast laevandusest ja seaduslikust ressursside arendamisest. Vaja on tugevamaid regulatsioone ja tihedamat rahvusvahelist koostööd.

Arengust mõjutatud riigid on tõdenud alade kasvavat tähtsust ning investeerivad aktiivselt majandusse ja kaitsesse.

Venemaa, kes on maa-alade vaidluste liider ning nõuab kõige suuremat tükki Arktikast, püstitas titaanist lipu Põhjapoolusele mere põhja. Peale provotseeriva demonstratsiooni on riik teinud agressiivseid investeeringuid. Rajatud on lennuväli, sõjaväebaas ning raha on pandud ka energia infrastruktuuri, millega on võimalik suunata energiat uusarendusse. Venemaa moderniseerib oma tuumaallveelaevu ja neljakümmet jäämurdjat. Hiljuti ehitati maailma suurim ja võimsam tuumajõul põhinev jäämurdja, mis kannab militaarseid eesmärke, kirjutas CNBC.

Mitmed NATO liikmesriigid on samuti astunud samme vallutamaks Arktikat. Taani ja Gröönimaa on kokku leppinud väärismetallide ja uraaniumi tööstuse arendamises. Norra on tõstnud naturaalse vedelgaasi tootmist Kaug-Põhjas. Norra julgeolukule kuluv summa tõusis 2016. aastal 9.8 protsendini, selleks, et kaitsta investeeringuid Artikas. Täiendavalt plaanib riik kulutada 19.8 miljardit dollarit kahekümne aasta jooksul kaitseplatvormide, lennukite ja allveelaevade väljaehitamiseks ja arendamiseks. NATO partnerriigid nagu Rootsi ja Soome on samuti tõstnud kaitseelarvet.

USA peab tunnistama muret tekitavat mahajäämust arengutes ja investeeringutes. Kui kunagi juhtisid Ühendriigid Arktikat arengut ja omasid kaheksat jäämurdjat, siis tänaseks on alles jäänud vaid kaks. USA valge maja on vahesid võimekuses märganud ja alles hiljuti tuldi välja uue Arktika strateegiaga, mille tahetakse ümbersuunata riigi fookust. Siseasjade osakond otsustas hiljuti anda välja kaks uut rendilepingut Arktikas, mis väljendab selgelt USA strateegia muutmist väga olulisel ajajärgul.

Erainvesteeringud ja USA kohalolek Artikas on oluline nafta ja gaasitööstusele. Samal ajal, kui maailma tähelepanu pöördub Arktikasse on jõudu kogumas teatud vähemus, mis võitleb aktiivselt uute arengute vastu.

NATO komandörid James Jones ja Joseph Ralston sõnasid, et energia ja maavarad on alati andnud elujõudu majandusele, olles kohaliku majanduse poid ning luues põhimiku militaarsetele investeeringutele.

Taaselustunud Venemaa ja keerulised piiriküsimused nõuvad keerukat diplomaatiat.