USAs pole vaesed veel tajunud majanduslanguse lõppemist
USA suur majandussurutis ja sellele järgnenud aeglane majanduse taastumine on veelgi süvendanud lõhet USA väga rikaste ja kõigi teiste vahel. Vaestel on veel rohkem võlga kui enne kriisi. Keskklassi perekondade varandusest on 2/3 minema pühitud.
Seevastu USA rikkad on pea kogu kaotuse tagasi teeninud, selgus USA kongressi eelarvebüroo (CBO) uuringust.
USA rikkaima 10% käes on ¾ USA rahvuslikust rikkusest. Nende rikkus on kasvanud võrreldes 1989. aastaga 2/3 võrra ja majanduslanguse alguse eelse ajaga võrreldes on rikkus kasvanud kolm protsendipunkti.
Enamus ameeriklasi oli 2013. aastal vaesemad kui samas vanuses inimesed 1989. aastal. Selles grupis läks varasematest eakaaslastest paremini ainult pensionäridel.
Mediaanperekonnal oli 2013. aastal rikkust inflatsiooniga korrigeeritult umbes sama palju kui 1989. aastal – umbes 80 000 dollarit. USA 10% rikkamate keskmine rikkus kasvas 1989. aasta 2,15 miljonilt dollarilt 4,1 miljonile dollarile. Mõlemal grupil on rohkem rikkust kui enne majandussurutist, kuid rikastel on see kasvanud oluliselt kiiremini kui keskklassil. Vaestega on hoopis teine lugu.
Nii vaestel ameeriklastel kui ka keskklassi madalal osal ei ole kunagi olnud sellist rikkust. Nad ei ole investeeringud aktsiatesse ning neile ei kuulu isegi eluase. Alumisel 25% peredest oli 1989. aastal varanduse asemel 1000 dollariline võlg. Nüüd on võlg kasvanud pere kohta 13 000 dollarini.
Enam kui pooltel eluasemeomanikel oli 2013. aastal eluasemevõlg suurem kui eluaseme väärtus. Enne majanduslangust olid selles seisus 10% eluaseme omanikest. Need perekonnad on ka võtnud kõvasti hariduslaene. Sellistes peredes on kasvnaud õppelaenuga perede osakaal 25 protsendilt 36 protsendile ja keskmine laenusumma on kasvanud 24 000 dollarilt 36 000 dollarile. Samal ajal on aga trendiks muutnud, et vaesemate perede krediitkaardivõlg on kahanenud.
