Riigikontroll: rahandusministeerium kasutas haigekassa ja töötukassa raha küsitavate väljamaksete tegemiseks
Riigiasutuste, riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja riigi äriühingute raamatupidamine on valdavalt hästi korraldatud ning raamatupidamise aastaaruanded on valdavalt ilma oluliste vigadeta.
Riigikontrolli arvates on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud, lähtudes riigieelarve seadusest ning seadusena vastu võetud 2015. aasta riigieelarvest ning selle muutmise seadusest.
Riigi 2015. aastal kogutud tulud olid riigieelarve täitmise aruande kohaselt 7,99 miljardit eurot ja need olid 2014. aasta tuludega võrreldes 111 miljoni euro võrra suuremad.
Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid kokku 8,34 miljardit eurot ja need olid 2014. aasta kuludega võrreldes 503 miljoni euro võrra suuremad.
Riigil on 2015. aasta lõpu seisuga varasid kokku 16,3 miljardi euro väärtuses ning enamiku varadest moodustab põhivara (mets, teed, majad, masinad jms). Võrreldes eelmise perioodiga on varade väärtus kasvanud 51 miljoni euro võrra. 2015. aasta lõpu seisuga on riigil kohustusi kokku 7,1 miljardit eurot ning need on eelmise perioodiga võrreldes vähenenud 38 miljoni euro võrra.
Kohustustest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustused summas 4,85 miljardit eurot. Riigil on laenukohustusi 2,9 miljardi euro ulatuses ning need pole varasema perioodiga võrreldes oluliselt muutunud. Riigi pensionikohustused on ligi 2 miljardi euro suurused.
Auditi käigus selgus, et Rahandusministeerium on kasutanud 2015. aastal ministeeriumi hoiul olevat haigekassa ja töötukassa raha lisaks nende endi arvelduste tegemiseks ka riigi väljamaksete tegemiseks, sest riigil endal ei olnud piisavalt vaba raha. Riigikontrolli hinnangul ei ole riigieelarve seaduse, Eesti Haigekassa seaduse ega töötuskindlustuse seadusega selgelt sätestatud, kas Rahandusministeeriumile on antud luba seda teha.
Riigikontrolli arvates tuleb juriidiliste vaidluste ja tõlgenduste vältimiseks ning õigusselguse tagamiseks saada selgesõnaline Riigikogu luba või otsus, mis on seadustes kirjas. Riigikontroll soovitas Rahandusministeeriumil algatada vastavate seaduste muudatused, et tagada õigusselgus, kas Rahandusministeeriumi hoiul olevat raha võib kasutada riigi likviidsuse juhtimiseks, ja vaadata üle riigi kasutatav likviidsusriski juhtimise mudel, et tagada piisava raha hulk riigikassas riigi kohustuste täitmiseks igal ajahetkel.
Rahandusministeerium ei nõustunud Riigikontrolli tähelepanekutega, kuid on valmis esitama Riigikogule ettepanekud seaduste mitmeti mõistetavuse vältimiseks. Ministeerium leiab ka, et kehtivad likviidsuse juhtimise põhimõtted tagavad likviidsusriski maandamise ning neid pole vaja muuta.
Riigikontroll soovitas ka parandada riigieelarve planeerimist ja selle kasutamise aruandlust. Selleks tuleb planeerida ministeeriumide põhitegevuse rahastamiseks vajalik raha täies mahus nende eelarvesse, muuta finantseerimistehingute planeerimine läbipaistvamaks, avalikustada riigi majandusaasta koondaruandes põhjalikumad selgitused raha üleviimise kohta ühest eelarveaastast järgmisesse ja koostada ministeeriumidele põhjalikum juhend oma tegevusest aruandmiseks.
Rahandusministeerium: reservide konsolideeritud juhtimine aitab riigil vältida tarbetut intressikulu
Väited haigekassa ja töötukassa raha kasutamisest on mõnevõrra eksitavad. Riigikassa tagab, et haigekassa ja töötukassa saavad igal ajahetkel oma vahendeid kasutada. Selleks on riigikassal olemas vajalikud krediidilimiidid 750 miljoni euro ulatuses.
Lisaks maksab riigikassa haigekassalae ja töötukassale nende hoiuste eest intressi. Selline on ka kehtiva riigieelarve seaduse mõte, kuid nagu oleme ka riigikontrollile öelnud, oleme valmis vajadusel seadust täpsustama.
Olukorras, kus riigil tervikuna on vabu vahendeid, tähendaks osa kulude finantseerimiseks riigile laenu võtmine tarbetut intressikulu.
