„See on au sees. Pärast keskkooli tahetakse kindlasti minna ülikooli. Selline asi paneb uskuma rahvasse ja riiki, kui rahvas tahab ennast harida. Nõnda ei jää me rahvusvahelises võistluses teistest maha. Aga ülikooliharidust ihaldatakse vahest liiga palju. Eestis on puudus kesktaseme juhtidest ja spetsialistidest.

Olen kokku puutunud mitme tehaseomanikuga ja tõdenud, et ühiskonnas valitseb arusaam, et kui sa ei lähe ülikooli, oled justkui põrunud ja jääd lihtsalt töötajaks. Aga töötaja ja ettevõtja vahel on tohutu ruum, mis meil ei ole võib-olla nii hästi täidetud kui paljudes teistes riikides. Väga uhke on ju olla väga hea spetsialist mingis valdkonnas, mis ei eelda ülikooliharidust. Aga sellest ei räägita. Ole meister. Ükskõik, mis valdkonnas. Nagu näiteks Šveitsis – alustades kelladest ja lõpetades peenmehaanikaga, mida veetakse üle kogu maailma. Ja selleks ei pea ju olema tingimata ülikooliharidus! Ometi aitab see riigil olla väga edukas ekspordiriik.

Tuleb promoda seda, et inimene ei põru elus, kui ta ei saa ülikooli. Mäletate Harri Egipti? Reklaamitegijat? Vaadake, kuidas tema nõukogude ajal tehtud videodes promotakse ametikoole! Siiamaani on meeles need reklaamid! Ülilahedad videod. Ma ei ole kuskil midagi sarnast näinud. Ei räägita sellest kutseharidusest või rakenduslikust kõrgharidusest väga. Võimalusi on nii kutsekooli kui ka ülikooli lõpetajal ju sama palju,“ vastas Sorainen küsimusele mida peaks õppima, et Eestis oleks ka kümne aasta pärast hea olla.

Loe pikka intervjuud Aku Soraineniga Äripäevast.