Sanktsioonide tõttu suvetöö kaotanud Botnica konutab kodukai ääres ja kogub kahjumit

Pärast mullusuvist rendilepingu katkemist pole jäämurdjal Botnica enam jäämurdmise hooaja välist tööd olnud. Laev seisab praegu Tallinnas Vanasadamas kai ääres ja selle n-ö lahingukorras hoidmine maksab Tallinna Sadama tütarfirmale TS Shipping veerand miljonit eurot kuus.

TS Shippingul on 2017. aastani kehtiv rendileping Kara merel naftat ja gaasi otsiva Exxon Mobili ja Rosnefti ühisfirmaga Karmorneftegaz. Mullu suvel pidi firma aga lepingu täitmise katkestama, sest Rosneftile laienesid Euroopa Liidu sanktsioonid.

Soome jäämurdjaid haldav riigifirma Arctia teatas eile, et on käivitanud läbirääkimised ametiühingutega osa töötajate sundpuhkusele saatmiseks, sest laevadele napib jäämurdehooajavälisel ajal tööd. Ka TS Shipping on juhatuse esimehe Ülo Eero sõnul kärpinud kulusid tööjõule ja investeeringuid.

"Botnica võimalikku konserveerimise teemat arutasime juba selle aasta aprillis, kuid kuna meeskondade koondamiste ja laeva, selle masinate ja elektroonika konserveerimise maksumus oleks tulnud suurem kui meeskondade miinimumpalkadega laeva jätmine ja laeva sertifikatsiooni ning töövõimekuse säilitamine, siis meeskondade koondamise teed ei mindud," ütles Eero Ärilehele.

"Samas vähendati juba aprillist nii kaldatöötajate kui meeskonnaliikmete palku, võeti plaanidest maha kõik eelnevalt planeeritud investeeringud ja mittekriitilised remondid, täiendõpped jms," lisas Eero. "Vähendati isegi meeskondade toiduraha. Ehk siis juba aprillist on TS Shippingus käivitunud maksimaalne kokkuhoiuprogramm, mille on heaks kiitnud ka TS Shippingu nőukogu."

"Madal nafta hind ja massiliselt seisma pandud avamereprojektid kogu maailmas on raskelt mõjutanud nii BP, ExxonMobili, Eni, Rosnefti, Maerski ja teiste suurfirmade tegevust," rääkis Eero. "Suletud ja peatatud on väga palju projekte ja töid, kaasa arvatud meie Kara mere projekt ja leping, mis kehtib veel 2017. aasta detsembrini, kuid kuhu me EL sanktsioonide tőttu minna ei saa."

"Kuna EL sanktsioone ei kehtestatud kohe pikemaks ajaks, oli ka lootus, et need mingil hetkel kaovad, kuid tänaseks on neid vaid teatud aja tagant pikendatud ehk siis määramatus Kara projekti suhtes jätkub. Kuigi oleme sanktsioonide kehtetuks kuulutamise järel kutsutud tagasi samasse regiooni tööd jätkama," lisas Eero.

Botnica aastaringset kasutamist avamereprojektides piirab leping veeteede ametiga, mille kohaselt peab jäämurdja olema Tallinnas 20. detsembrist 20. aprillini.

"Nädala vői kümne päeva töölepinguid on pakkumisel pidevalt, kuid meie mobilisatsioon kas või Põhjamerre võtaks umbkaudu viis päeva aega ning lisanduks kütusekulu, mida potensiaalsed prahtijad katta ei taha," selgitas Eero.

TS Shippingule on pakutud ka pikemaid, mitmeid kuid kestvaid lepinguid, mille vastuvõtmist segab aga leping veeteede ametiga. "Praegu on ka neid lausa kolm välja pakutud, antaktilistes vetes algusega detsembris. Meie jäämurdeleping neid töid vastu võtta ei luba," ütles Eero.

Sestap on ettevõte Eero sõnul asunud aktiivselt tööd otsima tuuleparkide ehitus- ja teenindussektorist. Huvi meie laeva vastu on täiesti reaalne," ütles ta. "Tuuleparkide töö on meile tuttav juba aastast 2013 mil töötasime Saksa vetes tuuleparkides BorWin Alpha ja BorWin Beta."

Botnica jooksev tegevuskulu on praegu umbes 250 000 eurot kuus, sellele lisandub amortisatsioon ja emaettevõttelt võetud laenu intressikulu. "Sellise kulutasemega säilib veel laeva võimekus ja valmisolek suvisele keerukamale avameretööle asuda," sõnas Eero.

Aasta kogukulu sõltub Eero sõnul paljuski hooldus- ja remonttööde vajadustest, mis aga varieeruvad aastast-aastasse vastavalt klassi nőuetest ja seadmete hooldusvälpadest ning viimased omakorda sõltuvad kasutusintensiivsusest.

Eero sõnul tuleb ikkagi meeles pidada, et Botnica osteti Eesti sadamate aastaringse töö garanteerimiseks ehk siis strateegilistel kaalutlustel. "Kui Soomes on talveks valmis kaheksa jäämurdjat, Soome lahe Vene poolel vähemalt viis jäämurdjat ja ka Rootsil üheksa jäämurdjat, siis Eesti sadamatel oleks oma konkurentsivõime säilitamiseks pigem jäämurdjaid juurde vaja," märkis ta.

Eesti teine jäämurdja, veeteede ametile kuuluv Tarmo, mis seisab samuti juba pikemat aega kai ääres, on pärit 1963. aastast ning selle tehniline korrashoid muutub Eero sõnul iga aastaga üha keerulisemaks.

Eero tõi näite, et 1938. aastal oli Eesti riigil viis jäämurdjat. "Kuid nagu aastal 2012 mil Botnica osteti, pole ka praegu laevade ostu-müügi turult saada ühtegi uuemat ning samas ka võimekat jäämurdjat" sõnas ta. "Uue jäämurdja ehitamine Soome uue jäämurdja Polaris näite varal maksab vähemalt 125 miljonit eurot ning ka siis saab selle raha eest vaid konventsionaalse jäämurdja, mis on määratud suviti kai ääres seisma."