Analüütik II kvartali SKTst: on selge, et selle ja järgmise aasta kasv jääb kevadel oodatust oluliselt väiksemaks
Teise kvartali 0,8-protsendiline sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv jääb oluliselt alla Eesti kasvupotentsiaalile ning esimese poolaasta tulemuste põhjal on selge, et nii selle kui ka järgmise aasta majanduskasv jääb kevadel prognoositust oluliselt madalamaks, tõdes rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.
Statistikaanemete täpsustaud andmetel kasvas SKT teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,8%. Madal kasv on Abeni sõnul tingitud eelkõige nõrgast nõudluskeskkonnast, mis on majanduskriisi pärand.
Aben tõi välja, et täpsustatud andmetel vähenes teises kvartalis oluliselt palgatulu ja kapitalitulu vaheline ebatasakaal ja taastus investeeringute ning ekspordi kasv.
Abeni sõnul on Eestit ümbritsev majanduskeskkond endiselt nõrk. Euroopa Liidu majandus küll kasvab mõõduka kiirusega, kuid hinnatõusu puudumine ning jätkuvalt allapoole korrigeeritavad inflatsiooniootused näitavad, et kogunõudlus jääb majanduse pakkumispotentsiaalile endiselt alla. „Kergelt negatiivsed intressimäärad ka pikemaajaliste võlakirjade puhul viitavad asjaolule, et nõudluse taastumise ootused on pikaks ajaks väga madalad ning ettevõtete investeerimishuvi jääb ilma täiendavate nõudluse kasvu toetavate meetmeteta tagasihoidlikuks,“ märkis ta.
Eestis on palgatulu kasv Abeni sõnul majanduskasvuga võrreldes endiselt väga kiire, kuid selle kasvutempo alaneb. Eratarbimise kasvutempo on samuti olnud kiire, kuid selle kasvutempo on viimastel kvartalitel alanenud sissetulekute kasvust kiiremini. „See viitab elanike tarbimisjulguse vähenemisele ehk säästumäära kasvule,“ märkis Aben. Kiire sissetulekute kasvu ja hinnalanguse tingimustes on säästumäära kasv tema sõnul arusaadav, kuna paljud majapidamised peavad oma laenukoormust endiselt liiga kõrgeks. Samas on elanike säästumäär tõusnud ajalooliselt väga kõrgele tasemele ning niigi nõrgas nõudluskeskkonnas tähendab see ettevõtete jaoks tagasihoidlikke müügikäibeid, mis omakorda pärsib nende investeerimishuvi.
Aegridade täpsustamise tulemusena selgus, et palgatulu ennakkasv ettevõtete kasumite ees on aastatel 2013–2014 olnud seni arvatust oluliselt väiksem. „See tähendab, et järsu kohandumise riskid tööturul on seni kardetust väiksemad,“ lausus Aben,l isades, et 2015. aastal see tasakaalustamatus praegustel andmetel taas süvenes, kuid enne täiendavatel andmeallikatel põhinevat täpsustust järgmisel sügisel on selle usaldusväärsust raske hinnata.
