"Ma ei näe ühtegi mõistlikku põhjendust selliseks järsuks ja jäigaks sammuks," ütles Helmen Kütt Delfile. "Inimesed on erinevad ning ka nende soov ja ka võimalus edasi töötada või pensionile minna on erinev – me võiksime tõsiselt arutada oluliselt paindlikumat lähenemist pensionieale ehk nn paindlikku pensionile siirdumise võimalust."

"Kui inimene tunneb näiteks 65-aastaselt, et paras aeg on pensionile minna, siis olgu tal selleks võimalus. Kui ta tahab aga tööl käia täis- või osaajaga, siis olgu ka see lihtsalt korraldatav. Vastavalt kujuneksid ka pensioni väljamaksed erinevaks. Kõigile ühe jäiga vitsaga löömine ei sobi aga mitte," sõnas riigikogu liige Helmen Kütt.

Ka sotside fraktsiooni liige riigikogus Urve Palo kirjutas sotsiaalmeedias, et kuigi eestlased on töökad, ei tähenda see, et peaksime end kohe surnuks töötama. "Uljalt kütame! Me oleme uhked, et eestlased on tublid ja töökad. Tõsijutt, selle üle on põhjust uhke olla. Aga see ei tähenda veel, et peaksime töötamises kohe maailmarekordi tegema ja ennast surnuks töötama. Idee tõsta pensioniiga hüppeliselt 70 eluaasta peale just selles suunas paraku tüürib. Mina seda ei toeta," kirjutas Palo.

IRLi esimees, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles, et kui riik ei võta midagi ette pensioni I sambaga, siis langeks keskmine pension paljude asjaolude tõttu 2060. aastaks märkimisväärselt.

"Me ei saa enam jätkuvalt ennast petta. Pensioni jätkusuutlikkuse otsuseid on juba piisavalt kaua edasi lükatud, aga nii jõuame me olukorda, kus tuleviku Eestis on suur hulk väga väikest pensioni saavaid inimesi," ütles Tsahkna Delfile.

"Paindlik pension on ka üks sotsiaalministeeriumi poolt tehtavatest ettepanekutest, mida täna tutvustasime. Selle kohaselt saaksid inimesed ise hakata valima, millal nad pensionile lähevad ehk pensioniiga oleks paindlik. See on oluline, et kui inimene tahab tervislikel või muudel põhjustel minna varem pensionile, saab ta seda teha. Ta saab pisut väiksemat pensioni, aga kui tunneb, et on terve ja tal on tööd ja tahab rohkem ühiskonda panustada, siis läheb hiljem pensionile ja saab mõnevõrra suuremat pensioni.

Tänaseid pensioniealisi inimese need ettepanekud ei mõjuta, kuid selleks, et 30 aasta pärast pensioniikka jõudvaid inimesi ei tabaks ebameeldivused vaid paar aastat enne pensionile minekut, peame ausalt rääkima ja otsuseid langetama täna," ütles Tsahkna.

Sotsiaalministeerium esitab valitsuse homsele kabinetiistungile riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse analüüsi ja muutmisettepanekud ja kus oodatakse poliitilist otsust.

Üheks võimaluseks on pensioniea tõus. Ühe ettepaneku kohaselt tõuseks pensioniiga 2040. aastaks 70 eluaastale ja sealt edasi seotaks pensioniga oodatava elueaga. Kui oodatav eluiga pikeneb, kasvab automaatselt ka pensioniiga ja vastupidi.