Nordea: pensionifondide tulemused on täiesti korralikud
Pensionifondide tulemused on täiesti korralikud arvestades investeerimise ja riskide hajutamise reegleid, sisulist probleemi ei ole ei tasudes ega tootluses, kommenteeris Nordea Pensions Estonia juhatuse esimees Angelika Tagel sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna seisukohti II pensionisamba osas.
Euroopas on intressid negatiivsed, turvalisi rahateenimise kohti ei ole olemas. Riske, millega tuleb arvestada, on palju ning nende iseloom muutub enneolematu kiirusega. Muidugi, odavate lahenduste täiendav pakkumine oleks kliendile lisavalikuna tervitatav. Ent jõuline surve madalamate haldustasude suunas võib oluliselt langetada teenuse kvaliteeti ja see ei ole Eesti pensionisüsteemile kuidagi hea.
Samuti on ohtlik tootluse nimel liigsuurte riskide võtmine. OECD viimane raport näitab, et Eesti pensionifondide tootlus on üle OECD riikide keskmise, naabritest oleme paremad. See on netotootlus, kasv, millest on fondivalitsemisega seotud kulud maha arvatud. Väiksema tasu eest pakutav automatiseeritud ja riskantsem investeering ei ole lahendus kõigile, ka ei ole see lahendus pensionisüsteemile ja riigile.
Pensionifondide vahetamise võimalus on oluline kliendile. Tagasivõtmistasu on olnud meede suunata inimesi korralikult järele mõtlema, mitte liiga kergekäeliselt otsuseid langetama. Tagasivõtmistasu ei ole tulu, millega Nordea oma igapäevases tegevuses arvestab. See on pigem erakorraline tulu, mida me ei oota. Tegutseme ikka selle eesmärgiga, et pensionifondide varasid hästi kasvatada ja seeläbi oma klientide rahulolu välja teenida.
Regulatiivset muudatust tagasivõtmistasude osas tuleks hinnata hoopis tarbijate käitumispsühholoogia vaatevinklist. Kas inimesed hakkavad tegema mõttetult sagedasi ja sisult mittevajalikke fondivahetusi? Kui palju läheb see registritele, pankadele ja fondidele lõpuks maksma? Vahetamistega seotud sisuline kulu ei kao tegelikult kuhugi. Kui tehingute maht suureneb, siis suureneb ka kulu.
Jõuline survestamine investeerimiseks Eestisse ei ole pensionifondi kliendile samuti mõistlik. Need, kes investeerimiseks vahendeid vajavad, loodavad raha fondidest odavalt saada. See aga tähendaks ju väiksemat tootlust pensionifondi klientide jaoks. Investeerimine peab ikkagi jääma pensionifondide klientide parimatest huvidest lähtuvaks, sellega tuleb kõigil nõustuda.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et osade regulatiivsete muudatuste tegelikud eesmärgid jäävad segaseks ja mitmed nö pensionifondide paremaks tegemisele suunatud meetmed on küsitavad.
Nordea pensionifondid tähistasid 15.septembril kaheksandat sünnipäeva. Kaheksa aastat tagasi oli keskkond ja olustik pisut teine. Oli finantskriisi algusfaas. Uue turule siseneja meelitamiseks ei tehtud ümber seadusi, vaid oldi nende suhtes sama nõudlik kui varem alustanud turuosaliste suhtes. Meie pensionifondid on tegutsemise ajal tublisti kasvatanud oma klientide varasid, ületades oluliselt inflatsiooni. Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeksi muutus augustis 2016, võrreldes septembriga 2008, 13,4%. Sel ajal käivitatud Nordea pensionifondide varade netotootlus, millest on juba kõik tasud maha arvatud, ületab tarbijahinnaindeksi muutust mitmetes kordades. Kõige konservatiivsem fond on kasvanud ligi 3 korda enam ja kõige rohkem aktsiatesse investeeriv fond umbes 8,5 korda enam.
