Tegelikult ei tohiks kütuseostu juriidilist keelt aluseks võttes hankeks nimetada, sest riigikohus otsustas, et Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad ei ole üldse riigihankekohuslane. Aga see on juba ühe teise loo teema.

Niisiis, TS Laevad koostas juulis-augustis tingimused, mille alusel küsis erinevatelt Eesti kütusefirmadelt, millise hinnaga nad müüksid alates 1. oktoobrist riigifirmale diislikütust. TS Laevad soovib kuus osta ligikaudu pool miljonit liitrit diislikütust. Pakkumise koostamiseks oli aega umbes kolm nädalat.

Tingimustes oli muuhulgas kirjas, et kütuse leekpunkt peab olema üle 60 kraadi. Lepingu pikkus on 12 kuud. See tähendab, et aastas ostab riigifirma laevadele umbes kuus miljonit liitrit diislikütust. Rahas teeb see ligikaudu 5-6 miljonit eurot.

Ja nüüd kõige huvitavam osa, mis kõlab nagu muinasjutt, aga ei ole seda. Nimelt koostas TS Laevad nimekirja ettevõtetest, mille sekka ei kuulunud osa Eesti kõige suurematest kütuse hulgimüüjatest.

Esiteks Orlen Eesti. Selle firma mullune käive oli ainuüksi Eestis 310 miljonit eurot. Teine suur kütuste hulgimüüja on Mark Oil, selle firma mullune käive oli 96 miljonit eurot. Seejärel võiks ära märkida Jetoili, selle ettevõtte mullune käive oli 118 miljonit eurot.

Jetoil oli iseenesest TS Laevade võimalike kütusemüüjate nimekirjas, aga äriühingule unustati osalemistingimused saata. Lugesite õigesti, üks nimistus olnutest jäi lihtsalt kahe silma vahele.

Jetoil sai osalemisdokumendid alles siis, kui ettevõtte juht Virgo Arge helistas TS Laevadesse ja küsis, mis värk see siis olgu: miks nende käest pakkumist ei küsita!?

"No siis saadeti meile ka. Kaido Padar vabandas ette ja taha, et nad kogemata unustasid ja... Mulle jäi selline mulje, et Padar on ainult sõnumitooja. Otsuseid tehakse ikka mujal ja teiste inimeste poolt," on Arge nördinud.

Arge sõnul said nad viimaks tingimused kätte. Selleks ajaks olid kõik tähtajad möödas. Jetoil tegi küll pakkumise, aga sai vastuseks, et TS Laevad räägib juba Alexela Oiliga läbi ja mingeid uusi läbirääkimisi ei kavatseta alustada.

"Ühtpidi on TS Laevad täielikult riigifirma, aga käituvad nad tavaline eraettevõte. Me oleme aastaid erinevatel riigifirmade korraldatud hangetel osalenud, aga me ei ole mitte kunagi tähele pannud nii suurt võhiklikkust ja asjatundmatust. Üks asi on see, et Eesti kõige suuremad hulgimüüjad jäeti lihtsalt kõrvale. Padar ütles, et ta ei tea Orlenist mitte midagi.. Meile unustati dokumendid saata. Hea küll, elame üle. Aga ka tingimustes oli üks põhimõtteline vasturääkivus. Nimelt oli seal kord juttu autodele mõeldud diislikütuse ja natukese aja pärast laevadele mõeldud diislikütuse näitajast," kirjeldab Jetoili juht.

Neste Eesti peadirektor Ivar Kohv ütleb Ärilehele, et TS Laevad küsis pakkumist ka neilt. "Hanketingimused olid ebaselged ja vastuolulised, mistõttu ei teinud pakkumist​," märgib Kohv. Ta lisab, et küsiti ka kõrgemat leekpunkti kui ​Eesti ja Euroopa standard EN 590 ette näeb (min 55C) ja Neste saaks pakkuda.

Olerex oli üks neist ettevõtetest, mis sai küll dokumendid õigeaegselt, kuid loobus pakkumise tegemisest, sest neil ei olnud võimalik pakkuda üle 60kraadise leekpunktiga diislikütust.

Statoil oli TS Laevade juhi Kaido Padari väitel pakkumise tegemisest küll äärmiselt huvitatud, aga lõpuks jäi ka neil pakkumine tegemata.

Padari sõnul valisid nad lõpuks nelja - mis nende nimed on, Padar ei ütle - pakkuja vahel, parimaks tunnistati 120miljonilise käibega Alexela Oil. "TS Laevad ei ole hankekohuslased, küll aga oleme kokku leppinud, et kõik konkursid teeme võimalikult avatult ja avalikult, et anda võimalus paljudele omaala parimatele ettevõtetele. Iga teenuse konkursi eel moodustatakse komisjon, kes valmistab ette ostetava teenuse või kauba lähteülesande. Kõik tulemused kinnitab juhatus. Lõppenud konkursside tulemustest hoitakse kursis ka nõukogu.

Kütuse- ja punkerdamise konkursi eel käisime teise juhatuse liikme Mart Loiguga viie tuntuma kütusemüüja juures uurimas, et aru saada, kuidas me saaksime ettevõtteid võrdselt kohelda. Millised oleksid hindamiskriteeriumid.

Kõik ettevõtted olid positiivselt üllatunud sellise eelinfo kogumise üle. Teine kriteerium, mida kindlasti soovisime aluseks võtta oli käibe suurus. Kuna kütus on üks olulisemaid kuluartikleid, siis soovisime, et partner oleks teada tuntud, korraliku resümeega ja kindlasti pika ettevõtluskogemusega Eestis.

Seega soovisime välistada väikesed ja äsja loodud firmad. Ettevõtete tausta ja käibenumbrid saime aastaaruannetest. Selles esmases listis, keda soovisime konkursile kutsuda oli ka Jetoil. Kahjuks aga dokumenti välja saates jäi Jetoilil see saatmata. Vabandame siiralt selle olukorra pärast. Kinnitame veelkord, et soovisime ausat ja avatud konkurssi.

Komisjon tutvus Jetoili saadetud pakkumisega ja otsustas ikkagi jääda tänaste konkursi tulemuste juurde (loe: Alexela Oili juurde - toim.). Tooksin välja kaks peamist põhjust, miks TS Laevad otsust ei muutnud.

Jetoili saadetud hind on samas suurusjärgus võitjaga ja teine, mis TS Laevade jaoks peamine, et oleme juba alustanud Alexela Oiliga läbirääkimisi. Kui läbirääkimised peaks mingil põhjusel luhtuma, siis oleme valmis Jetoili pakkumise juurde tagasi tulema. Andes samas võimaluse ka teistele hinna korrigeerimiseks," selgitas Padar.