1. Teie poolt märgitud konkursilt välja jäänud suurim kütuste hulgimüüja Orlen omab Baltikumi ainsat Mazeikiai rafineerimistehast. Kogu Eestis müüdav diiselkütus tuleb kas Orlen Mazeikiai või Neste Porvo tehastest.

Seetõttu esimene osa artiklis toodud väitest, et Orlen on suurim kütuste hulgimüüja Eestis vastab tõele, kuid nad opereerivad oluliselt suuremate mahtudega ja ei tee hulgimüüki nö. ühe auto kaupa. Loomulikult ei paku Orlen punkerdusteenust laevadele.

TS Laevade tänane struktuur sellist logistikat valmis korraldama ei ole. Seda ei tee ka ükski normaalne eraettevõte. Absoluutselt kõik kütusefirmad, nii hulgi- kui jaeturul, on täna Eestis nende kahe tootja toodangu edasimüüjad.

2. Mark Oil on Lõuna-Eestist pärit hulgimüüja, kelle profiil ei ole samuti laevade punkerdamine.

3. Jetoili konkursidokumentide juhtum oli kahetsusväärne tehniliste töötajate eksimus, mis sai kiiresti parandatud. Jetoil oli meie poolt kaardistatud potentsiaalsete tarnijate nimekirjas kogu protsessi vältel.

Selle kohta on olemas nii töökoosolekute kui juhatuse protokollid. Konkursikutsete väljasaatmisel oli tehnilise vea tõttu Jetoli-i e-mail adressaatide nimekirjast välja jäänud.

4. Konkursil hangitava kütuse parameetrid tulenesid otseselt MTU mootoritootja poolt kehtestatud nõuetest. Vastuolu kütuse parameetrites on kahjuks juba tootja poolt dokumenti sisse kirjutatud.

MTU näeb ette nii DIN EN 590 standardit, mis reaalsuses on kuni 10 ppm diiselkütus (0,01% väävlit), kuid samas lubatakse MTU mootorites kasutada ka kuni 0,5% väävlisisaldusega diiselkütust, mis laevakütuste mõttes on DMX,DMA destillaadid. DIN 590 ja DMX/DMA kütuste keemiline koostis on mitme olulise näitaja suhtes erinev.

Kahjuks on kütuste sobitamine mootoritootjate poolt kehtestatud nõuetele lõputu kompromisside otsimine. Ja seda ei tee sugugi kergemaks ka aina uued kehtestatavad regulatsioonid. Näiteks Eestis on ametlikult diiselkütusena käsitletav ainult DIN EN 590 kütus.

Kõik muud laevadel kasutatavad kütused kvalifitseeruvad kerge/raske kütteõlina. Artiklis märgitud nõuded - leektäpp min. 60 ja kütuse väävlisisaldus kuni 0,1% - tulenevad IMO poolt vastu võetud rahvusvahelistest konventsioonidest (SOLAS ja MARPOL), mille Eesti Vabariik on ratifitseerinud ja kehtestanud.

Ärileht päris esmaspäeval, pärast majandusminister Kristen Michali arvamust, et TS Laevades peaks korraldama auditi, riigifirmast paar täpsustavat küsimust.

Kaido Padar ütles, et valisite lõpuks nelja pakkumise teinud ettevõtte vahel. Mis firmad need olid?

Konkursi detaile me ajakirjanduse vahendusel ei kommenteeri.

Kuidas kommenteerite majandusminister Kristen Michali soovi, et TS Laevade kütuseostu konkursi uurimiseks peaks Tallinna Sadama nõukogu esimees Aare Tark läbi viima auditi?

Riigiettevõtte üldkoosolekul on õigus ja nõukogul kohustus teostada järelvalvet ettevõtte juhtimise üle. Kuna Teie poolt avaldatud artiklis esitati tahtlikult või tahtmata tõsiseid kahtlustustusi läbipaistmatu (et mitte öelda rohkem) asjaajamise ja ebakompetentsuse kohta, siis nende väidete ümberlükkamiseks on iga ettevõtte nõukogu kohustatud reageerima.