Poola puhul tekitab kahtlusi astmeline müügimaks, mille rakendamine kästakse koheselt lõpetada, kirjutas CNBC.

See tähendab aga lööki Poola riigieelarvele, mis on niigi juba väga tugeva pinge all, sest valitsus on asunud kulusid jõuliselt suurendama näiteks lastetoetuste tõstmise läbi.

Enne populistliku Õiguse ja Õigluse partei võimuletulekut ei makstud Poolas igakuist lastetoetust, kuid nüüd saab iga vähemalt kahelapseline pere lapse kohta umbes 100 eurot kuus. Arusaadavalt paneb selline lisakulu riigieelarve surve alla ning sellele on vaja otsida uusi katteallikaid näiteks maksude tõstmise läbi.

Euroopa Komisjoni teeb murelikuks see, et astmelist maksu rakendatakse ettevõtete käibest lähtuvalt ning see annab väiksema käibega firmadele eelise suuremate ees, mis tähendab vastuollu minekut EL-i konkurentsialaste ja riigiabi andmise põhimõtetega.

Septembri alguses jõustunud maksumuudatuse kohaselt vähem kui 17 miljoni zlotise (umbes 4 miljoni eurose) kuukäibega firmad uut maksu maksma ei pea, kuid ettevõtted, mille käive jääb 17 miljoni zloti ja 170 miljoni zloti (umbes 40 miljoni euro) vahele kuus, peavad maksma 0,8 protsenti käibest.

Kui firma käive ulatub kuus üle 170 miljoni zloti (40 miljoni euro) piiri, siis tuleb maksta uut maksu 1,4 protsendilise määra järgi.

Luksemburgi puhul tekkis Euroopa Komisjonil kahtlus, et riik on teinud Prantsusmaa elektrifirmale Engie’le maksusoodustusi, mis ei ole teiste turuosaliste suhtes aus.