Tõde on valus: aktiivsusmonitorid mõjuvad kaalukaotusele pigem pärssivalt

Viimasel ajal väga populaarseks saanud aktiivsusmonitorid peaksid teoorias inimesi rohkem liikuma sundima ning aitama neil kaalust alla võtta. Uuringu tulemused näitavad aga midagi muud.

2010. ja 2012. aasta vahelisel perioodil läbiviidud uuringus testiti aktiivsusmonitore 470 ülekaalus inimese peal, kelle vanus jäi 18 ja 35 eluaasta vahele, kirjutab News.co.au.

Pittsburghi ülikooli teadlased panid uuringus osalejad rasvavaese dieedi peale ja andsid neile korralduse suurendada oma füüsilist aktiivsust. Lisaks pakuti katses osalenutele nõustamissessioone.

Pärast kuue kuu möödumist jagati grupp pooleks. Üks grupp pidi oma füüsilist aktiivsust ise arvutiprogrammide vahendusel kontrollima, teisele grupile jagati aktiivsusmonitorid, millega nad enda füüsilist aktiivsust jälgisid.

Tulemustest selgus, et need inimesed, kes ise enda füüsilist aktiivsust jälgisid, kaotasid kaalus keskmiselt 5,9 kilogrammi, ning need, kes kasutasid oma liikumisharjumuste kontrollimiseks aktiivsusmonitori, langetasid kaalu keskmiselt 3,5 kilo võrra.

Kuna mõlemasse gruppi kuulunud inimesed parandasid oluliselt oma tervisenäitajaid, ei ole uuringu läbiviijate sõnul antud uuringu järeldus, nagu poleks aktiivsusmonitoriga võimalik kaalu kaotada, päris adekvaatne.

Sellegipoolest toovad eksperdid välja, et põhjus, miks aktiivsusmonitor kaalukaotusele võrreldes teiste tehnikatega mõne inimese puhul pärssivalt võib mõjuda, seisneb selles, et monitor annab inimestele liigse turvatunde, nagu oleks nad päeva jooksul juba piisavalt vaeva näinud ning trenniks pole enam vajadust.