Eesti margi hind kerkis täna oksjonil 2100%
Lot nr. 180 alghinnaks näidati 10 eurot ja pakutu hinna pärast käis tihe rebimine nii saalis, telefonitsi kui interneti teel, mis päädis 220 eurose hinnaga, millele lisandub ostja poolt makstav oksjonimaja tasu. Tegemist oli 20 margase sepamargi lõigatud proovi äärenelikuga ning kaasa tuli ka 20 margase sama margiga Tallinnast Taani saadetud ümbrik.
Ka mitmed teised minimaalse avanemishinnaga asjad tegid peadpööritava hinnatõusu. Näiteks lot 170 tõusis 10 eurolt 170 eurole, mis tähendab 1600% hinnatõusu. Tegemist on 1924. aastal välja lastud 30 margase teatrimargi proovipaariga.
Sama suure tõusu läbis 100 margase maakaardimargi proov, mis kallines samuti 10 eurolt 170 eurole.
Mis oli nii madalate alghindade mõte, on raske mõista – vahest taheti iga hinna eest nendest asjadest lahti saada kui pakkumisel oli sarnaseid atraktiivsemaid asju või ei mõistnud oksjonimaja neile sobivat alghinda välja nuputada – tavaliselt algavad selles oksjonimajas üksikult pakutavate asjade alghinnad 80 eurost.
1600% tõusuga üllatas ka 15 pennise päikesemustri margi must proov, mille hind tõusis 100 eurolt 1700 eurole.
Mitteametlikel esialgsetel andmetel jäi 247 müügil olnud Eestiga seotud asjast müümata 50, mis teeb eduka müügi protsendiks 79,8%.
Pakutud haruldase Königi albumi sisust jäi päris palju müümata ning ka palju Caritase teema asju jäi ootama paremaid päevi kuigi osad Ühisabi asjade ostmise nimel käis hoogne võistupakkumine.
Paljud vähemalt tuhande eurose alghinnaga asjad kallinesid vähe või osteti alghinnaga. 14 vähemalt tuhande eurose alghinnaga asjast jäi müümata vaid kaks, kuid esines ka alla alghinna müük.
Eesti asju pakuti kokku 67 000 eurose alghinnaga ja müüdi umbes 92 000 euro eest ning viiendik asju jäi koguseliselt müümata. Üheks põhjuseks, miks nii palju asju jäi müümata võis ka olla alternatiivsetel oksjonitel madalama alghinnaga analoogsete või paremate asjade müük.
