Suurehitajatel hea aasta vaatamata turu paigalseisule

Kuigi ​viimased kolm aastat on ehitusturg tammunud ühe koha peal, ​on turu suurosalistel läinud hästi. ​E​nt ka nemad möönavad, et suurprojektide vähenemise tõttu käib väiksemate tööde nimel kõva rebimine.

Ehitusturul on praegu varasemast vaiksemad ajad. ​2014. aastal kasvas turumaht ehk turul tegutsevate ettevõtete müügikäive napid ​0,51​ ​protsenti​, siis läinud aastal kahane​s​ turul tegutsevate ettevõtete müügikäive ​21,48 potsendi ​võrra, selgub Krediidiinfo ehitusettevõtete 2015. aasta turuülevaatest. Viimase aasta jooksul on märgatavalt vähenenud ka turul tegutsevate ettevõtete arv – kui 2014. aastal oli neid 3600, siis läinud aasta lõpuks 3300.

Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitussektori ülevaates märgitakse, et turg on kokku tõmbunud ning seda ilmestavad kõik põhilised näitajad, eelkõige hoonete ja rajatiste ehitusmahuindeks aga ka palk ja tootlikkus, mis kõik olid 2015. aastal kas languses või püsisid muutumatutena.

Leevendust erasektori tellimustest

Turu suurimad osalised, kes moodustavad turumahust viiendiku, olid Krediidiinfo analüüsi järgi Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, Astlanda Ehitus, Merko Ehitus Eesti, Fund Ehitus ning Kodumaja AS.

Ehitusettevõtjate TOP 5 turumahu järgi
* Turumaht on turul tegutsevate ettevõtete müügikäive ravimite jaemüügi tegevusest.

Allikas: Krediidiinfo AS Turuülevaade „Ehitusettevõtted 2015“

Kuigi Tallinna kesklinnas on suuri kraanasid hulganisti möönsid suurettevõtete esindajad, et ehitusturul üldiselt on praegu vaikne. “Ehitusturul tervikuna on kasv pidurdunud,” ütles Astlanda Ehituse juhatuse esimees Kaupo Kolsar, “Peamiseks põhjuseks on ELi projektide olulise vähenemisega seotud langus, mis on kindlasti tuntav nii käimasoleval kui ka järgnevatel aastatel.”

Rand ja Tuulbergi Tallinna osakonna ehitusjuhi Lauri Matteusi sõnul tehti 2015. aastal töid struktuurvahenditest vaid juhtudel, kui need olid varem alanud ja nn üleminevad objektid. “Teiseks oluliseks vähenemise põhjuseks on riiklike tellimuste vähenemine – kui rääkida infrastruktuuri objektidest, kus üldiselt riik on tellija number üks – siis seda ikka eriti ei eksisteerinud,” lisas ta.
Kolsari sõnul on ehitusmahu suurt langemist aidanud pidurdada mõningane erasektori tellijate aktiveerumine, sama​s​ on seda​ trendi hakanud pidurdama pangad, kes kardavad​ turu ülekuumenemist.

Kolsar kirjeldas, et ehitusmahu kasvu pidurdumise tõttu on konkurents turul tihe. Napib pikema ehitusajaga suurtellimusi, enam on levinud väiksema ja keskmise mahuga hanked, kus tiheda konkurentsi tõttu on ehitushinnad madalad. “Tihti võidetakse hankeid ebamõistlikult odavate või suisa alla turuhinna hindadega. Selline „ralli“ võib lõppeda ehitusettevõtte pankrotistumisega. Ellujäämiseks ning tulemuslikuks tegevuseks tuleb kõik tegevused põhjalikult planeerida ning tegevusefektiivsust suurendada,” ​märki​s Kolsar.

Suurettevõttel rekordiline käive

​Hoolimata turu üldisele seisule, loevad mõlemad ettevõtted ​viimast ​lõppenud ​majandus​aastat enda jaoks siiski kordaläinuks. “2015. oli meie jaoks üsna hea aasta – töö maht ja hõivatus olid kõrgel tasemel, mis kajastub ka seni kõrgeimas aastakäibes, 100 miljonit eurot,” ütles Matteus. “Mitte eraldi eesmärgiks, aga selgeks ülesandeks, oligi võetud tööde kvaliteetne ja õigeaegne lõpetamine, mis ka täiesti õnnestus.”

​Turu suurima osalise ​Rand ja Tuulbergi 2015. aastal valminud suuremateks objektideks olid Kurna liiklussõlm, Tartu Ülikooli kliinikumi teine etapp, Tallinna Kultuurikatel, Maxima logistikakeskus, Keila haigla esimene ehitusjärk​,​ ​samuti​ enda arendusobjektid Ümera ja Ladva tänava kortermajad.
Ka Kolsar ütles, et viimasel lõppenud majandusaastal sai Astlanda Ehitus valmis pikaajalised projektid, nagu Maarjamõisa haigla uue hoonekompleks Tartus, mille ehitamist Tartus alustati 2013. aastal ja​ mille​ kogumaksumus oli ligi 60 miljonit eurot. Samuti viidi lõpule 2011. aastal alustatud Kultuurikatla ehitustööd Tallinnas.

Peale selle õnnestus Astlandal teostada ja hankida mitu suuremat ehitustööd, mille abil täitis ettevõte endale seatud aasta eesmärgid. “Meie eesmärgiks ei ole olnud, ega ole ka praegu, ettevõtte käibe pidev kasv vaid pigem mahu stabiilsus ning efektiivsuse kasv,” lisas Kolsar.

Vaiksemal ajal fookuses omaarendused

Kolsari sõnul on Astlanda Ehituse üks oluline suund kinnisvaraprojektide arendamine, mis nn valmisprojektide ehitamise kõrval võtab rohkem aega. “Ideest võtmete kliendile ulatamiseni kulub kolm kuni kümme aastat. Need on projektid, millega intensiivsemalt tegeleda, kui napib välistellimusi,” ütles ta.

“Meil on alati käsil mõni aktuaalne kinnisvaraprojekt ka siis, kui otseselt ehitustöid ei teostata. Ka hetkel on käsil ettevalmistused mitme suurema korterelamute kui ka ärikinnisvara projektide käivitamiseks ​,​”​ rääkis Kolsar, lisades, et kui pakutava​ kinnisvaratoote​ hinna ja kvaliteedi suhe ning toote enda proportsioon on paigas, on ​sellele alati nõudlust.

​Ettevõtjate kindlustunne tõusnud

Majandusministeeriumi ehitussektori ülevaates on toodud välja, et selle aasta alguses paranes konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal koostatav ehitusettevõtjate kindlustunde indikaator ning see on püsinud stabiilsena samal tasemel. Ka hoonete püstitamiseks antud lubade arvu tõus lubab ministeeriumi hinnangul eeldada, et 2016. aastal pöörduvad ehitusmahuindeksid tõusule.
Küsimusele, mis hakkab toimuma ehitushindadega, vastasid ehitusettevõtjad, et suuremaid muutusi pole oodata, ent teatud sektorid võivad kallineda.

​​“Isiklikult arvan, et ka 2017 – vähemalt selle esimene pool – ei tohiks kaasa tuua erilist hinnamuutust. Praeguste sisendite kallidus ei laseks hinnal oluliselt odavneda, samuti ei näe ma ühtegi tellijat, kes oleks valmis suurt hinnatõusu kinni maksma,” ütles Matteus. “Kindlasti tuleb teatud sektoris (korterelamute rekonstrueerimine – t​oim) pisikene tõus, kui on avanenud ja töösse läinud tulevaste toetusprogrammide abil teostatavad tööd.”

Kolsar märkis, et põhjamaades on praegu aktiivne ehitustegevus ja sellest saavad osa nii Eesti ehitustöölised kui ka raudbetoontoodete tootjad. “Seetõttu on praegu põhilised hinnatõusuvedurid just üldehituse ja viimistlustööde tööliste – kes on üldiselt püsimatumad – palgad ning betoontoodete hinnad.”

Artikkel on koostatud Krediidiinfo AS Turuülevaate „Apteegid 2015“ andmete põhjal.