Asi, mis viitab sellele, et sinu majapidamise elektrisüsteem on ülekoormatud
Tiina on juba harjunud sellega, et ei tohi maakodus korraga panna sisse veekeetjat ja elektriahju, sest siis korgid pauguvad. „Kuna käime seal vaid suviti, siis pole ma sellest praegu probleemi tekitanud. Lihtsalt jälgin, et kaks suure võimsusega asja korraga ei töötaks. Ma ei teagi tegelikult, miks see nii on, ja mida tuleks ette võtta," ütleb ta.
Võrguettevõtte Elektrilevi protsessijuht Meelis Kaps nendib, et niisugune korkide paukumine viitab ühemõtteliselt ülekoormusele ja vajadusele kodune elektrivõrk koos spetsialistiga üle vaadata. Kompetentne spetsialist oskab pärast elektrisüsteemiga tutvumist täpsemalt öelda, millised on võimalused, et elektrisüsteem vastaks tarbija nõudmistele.
Alati pole läbilaske võimsuse suurendamiseks tarvis võimsust juurde osta ehk peakaitset suurendada. Lahenduse võib tuua ka elektrisüsteemi ümberkorraldamine - selle võimalusi tasub igal juhul lasta spetsialistil analüüsida.„Selliselt käitudes on mõnel juhul võimalik soovitud tulemus saavutada palju väiksemate kuludega kui peakaitsme amprite juurde ostmine," märgib Kaps.
Faasid ümber jagada
„Näiteks võib soovitud tulemuse saavutada võimsusi faaside vahel ümber jagades või luua süsteem, mis välistab ühel ajal mitme võimsa elektriseadme kasutamise," osutab Kaps.
Tema sõnul tuleb sageli ette, et kolmefaasilise ühenduse puhul on koormused faaside vahel jaotatud ebaühtlaselt, tuues siinkohal näiteks süsteemi, kus peakaitsme suurus on 20 amprit. „Näiteks esimesele faasile ühendatakse pistikupesad, teisele valgustus ja kolmas jääb reservi. Selline konstruktsioon on aga vale. Pistikupesadesse saab ühendada maksimaalselt u 4,4-4,6 kW seadmeid ja nii juhtubki, et veekeetja (2 kW), fööni (2 kW) ja elektriradiaatori (2 kW) üheaegsel kasutamisel lülitub peakaitse välja," selgitab Kaps.
Et tavaliselt inimestel elektrialane kompetents puudub, asutakse sellises olukorras väga kergekäeliselt võrguettevõtjalt peakaitsme suurendamist taotlema. Iga peakaitse võimsust tõstev amper aga maksab 156 eurot, kuid palju odavam lahendus oleks sellises olukorras faasid ümber jagada. „Kui eelnimetatud seadmed jagada võrdselt faaside vahel, jääks igale faasile veel kasutamiseks üle 10 A," selgitab Kaps.
Ühefaasilisest kolmefaasiliseks
Ühefaasilise pingesüsteemi puhul võiks enne amprite juurde ostma hakkamist hinnata, kas ehk ei anna ühefaasilist süsteemi asendada kolmefaasilisega, mis lubab probleemideta kasutada kõiki tänapäevaseid elektriseadmeid.
„Kolmefaasilisele elektrisüsteemile üleminek eeldab nii välise elektrivõrgu kui ka koduse elektrivõrgu valmisolekut. Kui see valmisolek ühel või teisel poolel puudub, tuleb ette võtta ümberehitustööd," nendib Kaps.
Lähtuvalt ümberehitustööde iseloomust võivad kulud ja tegevused olla väga erinevad. Näiteks mõnel juhul, kui (välis)võrk on varem kolmefaasiliseks uuendatud ja tarbija soovib samuti üle minna kolmefaasilisele ühendusele, võib ümberehituse vajadus piirduda ainult peakaitsme ja elektriarvesti vahetamisega. Kaps möönab ka, et alati ei ole see võimalik ja sellisel juhul võib kolmefaasilisele ühendusele üleminek osutuda väga kulukaks.
Kolmefaasilisele ühendusele üleminek on Kapsi sõnul aga pikas perspektiivis kõige mõistlikum, sest nn vana, ühefaasiline pingesüsteem põhjustab elektri- ja tuleohtu ning sagedasi elektrikatkestusi. „Vanal pingesüsteemil puudub kaitsemaandus, mistõttu ei toimi efektiivselt rikkevoolukaitse," selgitab Kaps. „Kaitserakenduse puudumine tähendab, et elektriseadme rikke korral võib seda puudutades saada elektrilöögi, samuti on kõrgendatud oht saada elektrilöök veetorudest."
Tallinnas näiteks on praegu vanal pingesüsteemil veel 1578 Elektrilevi klienti, kellest 563-le on valmisolek uuele pingesüsteemile ületulekuks loodud. „Ülejäänud majadele uue pingesüsteemi väljaehitamise tempo ja järjekorra paikapanek toimub vastavalt elanike huvile," osutab Kaps. „Liitumine nn uue pingesüsteemiga on tasuta, aga majaomanikel tuleb omalt poolt tagada hoone elektrisüsteemi vastavus nõuetele." Enim on ühefaasilist elektrivõrku Kalamaja, Kopli, Kristiine, Pelgulinna ja Kadrioru linnaosas ning vanalinnas.
Kui eelkirjeldatud meetoditel (koormusi ümber jagades, pingesüsteemi muutes) ei ole võimalik elektrisüsteemi läbilaskevõimsust tõsta, pöörduge oma piirkonna võrguettevõtja (suuremas osas Eestis Elektrilevi, välja arvatud Läänemaal, Viimsis, Narvas ja veel mõnes kohas) poole ja asuge taotlema peakaitsme suurendamist. Ka kolmefaasilisele ühendusele üleminekuks pöörduge esmalt võrguettevõtja poole. Faaside ümberjagamisi teevad elektritöid pakkuvad ettevõtted.
