„PZU ei eelda kunagi, et klient läheb pettuse peale välja. Kuid kuna enne hüvitise väljamaksmist uurime iga juhtumi asjaolusid, on selgunud, et paraku esineb klientide poolt ka teadlikult ebaausaid võtteid," lisas Tanne.

Tanne sõnul esineb kõige sagedamini pettuseid, kus kliendid üritavad õnnetusjuhtumi kahjudena teadlikult näidata ka neid kahjusid, mis on tekkinud varasemate juhtumite käigus. „See on n-ö „heatahtlik" kelmus, kuid siiski pettusena arvelevõetav. Erinevate kindlustusliikide, nt reisi- ja liikluskindlustuse kliendid on proovinud deklareerida kahjusid, mille ekspertiis on tõestanud, et kahjud ei ole konkreetse juhtumiga seotud," lausus Tanne.

„Meenub juhtum, kus PZU poliisiga sõiduk põhjustas ühele Toyotale kahju, mille me kaskokindlustuse raames ka hüvitasime. Kui paari kuu pärast sõideti samale Toyotale taas sisse, selgus, et autoomanik soovis hüvitist kärukonksu katte eest, mis oli täpselt samasugusena fikseeritud juba eelmise juhtumi kahjude hulgas. Autojuht kulutas palju aega ja nägi väga palju vaeva, et saada täiendavat hüvitist katte eest, mis maksis 2,5 eurot," ütles Tanne.

Kindlustus on tuvastanud ka mitmeid juhtumeid, kus poliise sõlmitakse tagantjärgi, kui kahjujuhtum on juba toimunud. „Kõikide kindlustusseltside juures töötavad ausate klientide kaitsmise nimel kindlustusuurijad, kes tegelevad aktiivselt pettuste tuvastamisega ning tõsiselt suhtutakse ka väiksematesse pettustesse," lausus Tanne.

Tanne rõhutab, et kindlustusseltsid annavad kõikvõimalikud kindlustuspettused edasi politseisse, kust võib kelmuse eest saada reaalse karistuse. „Levinud on arvamus, et halvim, mis võib kindlustust pettes juhtuda, on see, kui kindlustus ei maksa soovitud hüvitist. Tegelikult võib tagajärjeks olla rahaline karistus või koguni vangistus," ütles Tanne.

„Sellel aastal on ette tulnud juhtum, kus klient esitas seltsile kahjunõude televiisori eest, mis oli saanud kahjustada äikese tõttu. Uurimise käigus aga selgus, et sama klient ostis paar päeva varem ostukeskkonnast juba kahjustunud televiisori varuosadeks. Prokuratuur mõistis kliendilt pettuse eest välja 450 eurose trahvi," kommenteeris Tanne.

Karistusseadustiku § 212 järgi võib kindlustuskelmuse eest karistada rahatrahvi või kuni viieaastase vangistusega.