Staaranalüütik: nõrga rublata oleks Venemaa kokku kukkunud

Venemaa majandus ei kukkunud sanktsioonide ja madala naftahinna ränkade mõjude all kokku vaid seepärast, et Vene keskpank loobus rubla kaitsmisest ja lasi rahvusvaluuta kursi vabaks, kirjutas Taani ärilehe Børsen kommentaaris tuntud majandusanalüütik Lars Christensen.

"Faktiliselt on head põhjused väita, et naftahinna kukkumisel oli Venemaa majandusele palju suurem negatiivne mõju kui šokil, mis järgnes poliitilisele ebastabiilsusele ja Lääne kehtestatud sanktsioonidele," märkis Christensen.

"Putini režiim on teinud väga vähe, et investoreid julgustada ning seetõttu on eriti Lääne investorite suhtumine praegu Venemaa majanduse olukorda negatiivne ja seda õigusega. See peegeldub ka välisinvesteeringute järsus kahanemises, kuid, nagu ütlesin, pole me näinud majanduse kokkukukkumist," kirjutas Christensen.

Analüütiku sõnul on selleks üks kindel põhjus: Venemaa valuuta kurss on ujuv. "Vene keskpank on targalt lasknud rublal nõrgeneda, nii et selle kurss kajastab nii naftahinna madalust kui ka poliitilise ja majandusliku ebakindluse tõusu," nentis Christensen.

2014. aasta lõpus üritas Venemaa keskpank küll rubla kurssi kaitsta, mis oleks Christenseni hinnangul napilt viinud riigi panganduse kollapsini. Katastroofi hoidis analüütiku sõnul ära keskpanga presidendi Elvira Nabiullina otsus loobuda rubla kursi stabiliseerimise katsetest ning lasta sellel vabalt ujuda.

See fiskaalpoliitiline samm on Christenseni sõnul ka põhjus, miks Vene majandus nüüd taas tõusu märke ilmutab. Loomulikult aitab kaasa ka naftahindade tõus aasta alguse madalseisust. "Kokkuvõttes, Vene majandus ei ole heal järjel, aga katastroofi on välditud," tõdes ta. "Ja selle eest peab Vene rahvas tänama pigem Elvira Nabiullinat, mitte Vladimir Putinit."