Turismisektoril tervikuna läheb hästi, kuid tihti ei kasuta ettevõtted nišivõimalusi, mis sektori mahtu veelgi upitada võiks. Krediidiinfo sektoriülevaatest selgub, et üks suuremaid reisibüroode ja -korraldajate turu käibekasvatajaid oli mullu just nišiettevõte, erivajadustega turiste teenindav Accessible Baltics OÜ. Kuigi tegelikult saigi väikeettevõtte tegevus 2015. aastal hoo sisse, on omanikel oma ärisse juba suur usk ning ka potentsiaalsed välismaised partnerid näitavad üles huvi.

Accessible Baltics OÜ on pereettevõte, mille omanikel on ka varasemaid kokkupuuteid erivajadustega inimestega. Tegevjuht Marion Bobkov tutvustab, et idee erivajadustega inimestele reisiteenuseid pakkuda tuli tõdemusest, et n-ö tavalised turismifirmad ei täida erivajadustega klientidele antud lubadusi. “Olime kuulnud juhtumitest, kus reisikorraldaja müüdud paketireisil ei arvestatud ratastooli kasutava kliendi tegelike võimalustega. Näiteks selgus alles reisi sihtkohas, et ligipääsetavuse aspektidele polnud tähelepanu pööratud ning selle asemel, et nautida koos ülejäänud grupiga lubatud elamusi, leidis inimene end pea kogu reisi vältel hotellitoast. Kokkuvõttes taandub turism ju ikkagi meeldejääva elamuse pakkumisele,” selgitab Bobkov põhjusi, miks ettevõte loodi. Sarnaseid näiteid on palju.

Selleks et võrdselt ülejäänute, ehk turukonkurentsis „kaetud” sihtrühmadega, saaksid reisida kõik, loodigi 2014. aastal ettevõte, mille missioon on aidata kaasa just erivajaduste ja puuetega inimeste reisiunistuste täitumisele. Oma sotsiaalse ettevõtte tegevusvormi valikul otsustati OÜ kasuks, sest nähti nišis suurt potentsiaali, sh võimalust teenida kasumit.

Maailmas kasvav turismiharu

Kaasav turism on suures osas maailmas pead tõstev turismiharu. Selle aastast käivet on näiteks USAs hinnatud 134 miljardi dollari ning Suurbritannias 12,4 miljardi naela suuruseks. Omaette märk sektori potentsiaalist on seegi, et maailma suurim reisijuhtide kirjastaja Lonely Planet andis selle aasta alguses välja eraldi reisijuhi puuetega inimestele.

Accessible Balticsi meeskonna kogemusel ei oska seda võimalust näha aga suur osa Eesti turismiettevõtetest. Meil on endiselt levinud stereotüüp, et puuetega inimesed ei reisi – neil pole selleks raha ega huvi. “Aga kõik sellised väited põhinevad vaid tunnetuslikul hinnangul, sest selle niši tegelikku nõudlust pole meil keegi uurinudki,” ütleb Bobkov.

Bobkov tõdeb, et Eesti turismisektoris panustatakse endiselt liiga palju massiturismile. “Ettevõtjad ei otsi nišše – ehkki see võiks olla paljudele tulevik –, ei jaga omavahel turgu ära ega tee ka omavahel kuigi hästi koostööd, et tekiks palju autentseid ja põnevaid tooteid,” kirjeldab ta.

Accessible Baltics peab oma peamisteks sihtturgudeks Saksamaad ja Soomet, kus on erivajaduste ja puuetega inimeste reisimisel pikad traditsioonid. Tänaseks on ettevõttel rääkida mitmeid edulugusid erivajadustega välisturistidest, kes tänu neile on Eesti külastamisega väga rahule jäänud.

Accessible Balticsi kogemuse põhjal pole reisimise takistuseks enamasti raha vaid puudujäägid erivajaduste ja puuetega inimestele olulise informatsiooni kättesaadavuses. Vahel juhtub ka, et olemasolev info ei vasta tegelikkusele. Samuti jääb Eestis vajaka õigest suhtumisest ja kompetentsist, mille järgi hindab klient vastuvõtja külalislahkust.

Ettevõtte praegused kulutused ongi 90 protsendi osas seotud arendusega – ligipääsetavate objektide kaardistamise, usaldusväärsete allhankijate võrgustiku loomise ja arendamisega. See hõlmab nii teenuse standardite väljatöötamist kui ka partnerite oskusteabe suurendamist.

Erivajadustega inimestele keskendunud nišibürood on hoolimata lühikesest tegevusajast juba maailmas märgatud. Ajal, mil ettevõte on tegelenud aktiivse müügiga Saksa turule, on nendega ühendust võtnud Hispaania ja Portugali reisikorraldajad analoogses nišis, et laiendada sihtturge ja teenusepakkumist.

Artikkel on koostatud Krediidiinfo AS Turuülevaate „Reisibürood ja -korraldajad 2015“ andmete põhjal.

Jaga
Kommentaarid