Konkurents paneb jaekaupmehed uuendama

Krediidiinfo jaekaubandusettevõtete sektori turuülevaatest selgub, et kuigi viimastel aastatel on sisetarbimise kasv andnud ärile kiire tõusuhoo, on märgata tiheda konkurentsi märke.

Kogu Eesti ettevõtluse käibest pea 4% moodustaval turul domineerivad endiselt suured kauplusteketid ning mõned väikepoed on pidanud 2015. aastal uksed sulgema. Konkurents mõjutab ka suuri – tuleb klientide eest võidelda ja tegeleda innovatsiooniga.

Eesti kaupmeeste liidu tegevjuhi Riin Savi sõnul on üldisele majanduskasvu vähikäigule vaatamata kaubandussektor tänu eratarbimise tõusule kasvanud. „Jaekaubanduse turgu on kindlasti palju mõjutanud omavahel seotud näitajad nagu töötuse langus, palkade kasv, tarbijahindade langus, tarbijate kindlustunde stabiilsus, mis kõik aitavad kaasa eratarbimise tõusule,“ kommenteeris Savi.

Kaupmeeste liidu juhi sõnul on toidu- ja esmatarbekaupade puhul viimased aastad olnud seis üsna sarnane, et viis ketti jagavad ca 82% turust. Ülejäänud 18% jääb väiksemate tegijate jagada. „Tõsiasi on see, et viimase 5 aasta jooksul on nende kaupluste osakaal, mis on suuremad kui 400 ruutmeetrit, tõusnud ning sellest väiksemate kaupluste arv langenud. Samas, täna koguvad üha suuremat tähtsust tanklapoed ja väiksed mugavuskauplused,“ ütles Savi.

Coop Eesti tegi 2015. aastal oma ajaloo parima tulemuse nii käibe kui kasumi osas. Keskühistu kommunikatsioonijuhi Martin Miido sõnul oodatakse edu jätkumist, kuigi konkurents on muutunud järjest tihedamaks. Üks oluline faktor on sealhulgas rahvastiku vähenemine.

Rimi Eesti Food AS-i kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats lisas, et Eesti jaekaubanduse konkurentsiolukord ei erine oluliselt viie aasta taguse ajaga, kuid nii mõnegi ettevõtte laienemise tõttu on võitlus iga kliendi nimel varasemast raskemaks läinud.

„Erinevad uuringud näitavad, et kliendi jaoks on kõige tähtsam poe asukoht. Valitakse see pood, mis jääb tee peale või on kodule kõige lähemal. Samas näeme, et üha enam muutuvad oluliseks ka muud näitajad, mis veel kümme aastat tagasi ei omanud mingit tähtsust. Näiteks kuivõrd vastutustundlikku äri kodupoes aetakse,“ kommenteeris Bats. „Kaubanduspinda on Eestis elanikkonna kohta tõesti juba väga palju aga sellest räägiti juba viis aastat tagasi. Samas pole kuulda olnud, et mõni keskus oleks suures hädas ja kliente ei jaguks,“ lisas ta.

Coopi esindaja tunnistas siiski, et kõigile konkurentidele ostjaid ei jätku ning samuti muutuvad ajas tarbija eelistused, seetõttu on oluline tabada õiget hetke, mil viia ellu muudatusi. „Kaubandus ei ole pelgalt kaupluse ehitamine ja kaupade vahendamine, vaid eeldab küllaltki täpselt klientide ootuste ja soovide mõistmist,“ tõdes Miido. Peamiselt soovib klient meeldivat ostukeskkonda, klientide ootus sortimendi kvaliteedile järjest kasvab.

Coopi väga lai kaupluste võrk võimaldab hästi kohaliku eluoluga kursis olla. Kuna hulk finantsteenuseid on maapiirkondadest lahkunud, on Coop võtnud üheks uueks suunaks klientide finantsteemadel teenindamise. „Coop Finants pakub klientidele sularaha võimalusi, järelmaksu ning väikelaenu, samuti kodukindlustust ning tulevikus veelgi laiemat spektrit teenuseid. Sisuliselt soovime kliendile pakkuda ühest kohast kõike, mis seotud kaubanduse või finantsidega ning eelkõige just väljaspool suurlinnu on see väga suur konkurentsieelis,“ tutvustas Miido.

Riin Savi sõnul prognoositakse eratarbimise kasvule aeglustumist ja on tõenäoline, et kaubandussektor ei kasva enam nii tempokalt ning tulevatel aastatel hakkavad Eesti majanduskasvu vedama teised segmendid. „Kaubandusele seavad seega järgnevad aastad uued väljakutsed efektiivsuse tõstmiseks ning konkurentsisituatsiooniga toimetulekuks,“ sõnas Savi. „Lisaks jätkub kaubandussektoris tööjõupuudus, mis suunab kaupmehi otsima ja rakendama innovaatilisi lahendusi nii klienditeeninduses kui ka tarneahela juhtimises,“ lisas Savi.

Suuri arenguid tõotab näiteks e-kaubandus, mis ka 2015. aastal näitas tugevat kasvutrendi (u 40%), kuid ei moodusta täna kogu jaemüügis veel tuntavat osakaalu. Savi ennustas, et üha aktiivsemaks läheb toidu- ja esmatarbekaupade ostmine jaekettide veebikauplustest. „Kindlasti lisandub siin uusi konkurente, mis sunnib kaupmehi teenust nii uue kliendi saamise kui oma kliendi hoidmise nimel kiiresti edasi arendama. Samuti tekivad e-kaubanduse arengu taustal uued võimalused ja väljakutsed tarneahelas laiemalt, näiteks logistika sektoris, kus senisest enam tähtsustub personaalne ja kiire teenus kaupade kojuveol,“ prognoosis Savi.

Samuti jätkuvad kaubanduspindade laienemised ja uute arenduste ettevalmistamine. „Laienemise osas tasuks kindlasti olla kaalutlev ja konservatiivne nii uute kaubanduspindade arendajatel, projektide rahastajatel, kui ka kaupmeestel. Kaubanduspindade juurdekasv liigub täna käivete ja ostujõu kasvuga võrreldes selgelt ennatlikus tempos,“ manitses Riin Savi.

Artikkel on koostatud Krediidiinfo AS Turuülevaate „Jaekaubandusettevõtted 2015“ andmete põhjal.