Alkohol ja tubakas on tervisele kahjulikud tooted, mille tarbimist on vaja aktsiisiga kontrolli all hoida. Nutikas ja janune eestlane on alkoholi aktsiis tõusu tõttu hakanud käima piiri taga Lätis, et sealt vajaik kraam saada. 2017. aastal tõuseb aktsiis aga veelgi.


Kütuse liigne tarbimine kahjustab keskkonda ning sealt saab teoorias raha teetööde rahastamiseks. Ka elektri tarbimist peab kontrolli all hoidma ning igasugust pakendamist ehk prügi tekitamist peab samuti aktsiisiga kontrollima. Aastate jooksul on räägitud veel erinevatest aktsiisidest, mida kehtestada võiks, nagu rasva- ja suhkrumaks. Kilekotimaks on samuti saamas reaalsuseks.

Osa Eestis kehtivatest aktsiisidest on tänaseks kaotanud kehtivuse. Aastatel 1992-1995 kehtis Eestis karusnahaaktsiis, millega maksustati rebase, kährikkoera, soobli, naaritsa, puurituhkru, ondatra ja tšintšilja nahku ning nendest valmistatud tooteid, samuti nimetatud elusloomi.

Ajavahemikus 1. aprill 1995 kuni 31. detsember 2002 kehtis mootorsõidukiaktsiis, millega maksustati peamiselt kasutatud sõiduautode importi (maksumäärad sõltusid sõiduki vanusest ja silindrite töömahust).

Ärileht vaatas aga, kui palju aktsiisid riigi rahakotti raha toovad ning mida tähendab 2017. aasta suur aktsiisitõus.