EASi otsuse allkirjastanud Maria Alajõe: ma ei oska ligi viis aastat hiljem sellele enam midagi lisada
EAS juhatuse poolt 2012 langetatud otsus on põhjaliku motivatsiooniga, mistõttu ei oska ma täna - ligi 5 aastat hiljem - sellele enam midagi lisada, teatas otsuse allkirjastanud toonane EASi juhatuse liige Maria Alajõe Ärilehele saadetud kirjalikus kommentaaris.
Alajõe sõnul lähtus EASi juhatuse 30.03.2012 langetatud otsus juba kujunenud olukorrast.
Järgneb Maria Alajõe kommentaar:
OÜ Ermamaa taotlus projektile, mille eesmärgiks oli rajada avalikuks kasutamiseks mõeldud kultuuri- ja puhkeobjekt, rahuldati 13.03.2006.
Toetuse saaja esitas 06.11.2007 taotluse, millega soovis muuta oma äriplaani ning peatada ajutiselt Erma Pargi külalistemajas majutus- ja turismiteenuste osutamine avalikkusele, kuna OÜ Ermamaa seadusliku esindaja perekonna liige Toomas Hendrik Ilves valiti Eesti Vabariigi Presidendiks. Rajatud kompleksist sai Eesti Vabariigi presidendi kodu.
EASi juhatuse 20.11.2007 otsusega peatati sihipärase kasutamise kohustus kuni muudatustaotluses toodud takistavate asjaolude (st Toomas Hendrik Ilvese presidendiaja lõppemiseni) äralangemiseni, misjärel kohustus toetuse saaja jätkama projektis toodud äriplaani elluviimist.
Teades, et riigikogu valis hr T. H. Ilvese teiseks ametiajaks riigipea ametisse, pöördus EAS toetuse saaja poole, et viimane esitaks omapoolsed ettepanekud projekti sihipärase kasutamiskohustuse täitmiseks.
Toetuse saaja 5.11.2011 vastuse kohaselt projekti elluviimist takistavad asjaolud jätkuvad kuni Vabariigi Presidendi ametiaja lõpuni, so 10.10.2016. Toetuse saaja kinnitas, et projekti sihtotstarbeline kasutamine toimus kuni 2007. aasta augustikuuni (st kokku 17 kuud). Toetuse saaja selgitas, et aastatel 2007-2011 võõrustati Erma Pargi külalistemajas 1056 ametlikku külalist ning umbes 3000 mitteametlikku külalist. Toetuse saaja leidis, et toetuse saaja on kaasa aidanud Eesti kui turismisihtkoha tutvustamisele, kuigi mitte avanud objekti avalikkusele.
Seega arvestas EAS, et toetuse saaja on täitnud kohustuse osaliselt ja lükkas ülejäänud osas täitmise tulevikku peale takistava asjaolu ära langemist.
Toetus oli antud 2004-2006 struktuurivahendite kasutamise perioodi tingimusi arvestades, 2012. aastal langetatud otsuse täitmine pidi jääma juba nö ülejärgmise struktuurivahendite kasutamise perioodi võrreldes toetuse andmisega. Seetõttu leiti, et toetuse saajat tuleb teavitada ka EAS-i kohustusest esitada tagasinõue juhul, kui toetuse saaja ei täida talle pandud kohustusi peale takistavate asjaolude äralangemist. Seega nägi otsus ette ka kohustuse EAS-il esitada toetuse tagasinõue, kui Toetuse saaja ei täida nimetatud kohustust.
2012. aastal langetatud EAS juhatuse otsus tugines tol ajal kehtinud struktuuritoetuse seadusele ja Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määrusele nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmine ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teab edastamise tingimused ja kord“. Otsuse langetamise õiguslikud alused ja kaalutlus on otsuses selgelt välja toodud.
Tagasinõuete esitamise õiguslikku raamistikku 2012 aastal ja täna on eeldatavasti pädevad võrdlema EAS juristid.
EAS juhatuse poolt 2012 langetatud otsus on põhjaliku motivatsiooniga, mistõttu ei oska ma täna - ligi 5 aastat hiljem - sellele enam midagi lisada.
