18. sajandi Inglismaal alanud tööstusrevolutsiooni käigus lisandus vesirattale aurujõud ning leiutati uut tüüpi, senisest suurema tootlikkusega kangasteljed ja muidki kanga ja rõivaste tootmise masinaid. Otsustavalt vähenes oskuskäsitöö vajadus, kangastelgedel võis töötada peaaegu igaüks. Järsk muutus tehnoloogias mõjus traditsioonilistele kangakudujate kogukondadele šokina. Meeleheitel tööta jäänud töölised asusid ründama riidevabrikuid ja sepavasaratega lõhkuma uusi masinaid, leides nende kõrge tootlikkuse olevat töö kaotamise põhjuseks.

Ajalugu kordub teisel ja kõrgemal tasemel. Tesla Motorsi juhina tuntud Elon Musk räägib oma ettevõtte visiooni kirjeldades sellest, et lähitulevikus linnatänavatel liiklevad iseliikuvad autod tehakse nutirakenduse kaudu ka teistele kasutamiseks kättesaadavaks. Autod, mis 90-95% ajast seisavad kasutuseta, muutuvad omaniku jaoks tuluallikaks niisamuti nagu seda teeb investeeringuks soetatud üürikorter. 2020. aastaks on lubanud Nissani kontsern, et nende toodetud autod on Co2 emissiooni ja õnnetuste vabad (loe isesõitvad), sama visiooni kirjeldavad täna ka mitmed teised tuntud autotootjad nagu Volvo, BMW, Audi, rääkimata Google’st.

Kas isesõitev auto toob kaasa taksojuhi ameti kadumise? Tõenäoliselt küll, samuti võib arvata, et internetikaubandus saab sisse täiendava hoo, sest kauba kohaletoimetamine muutub odavamaks ja operatiivsemaks. Hiljuti teatas WalMart, et hakkab koostöös Uberiga pakkuma kauba kojutoomise teenust. Sisuliselt tähendab see, et lähitulevikus hakkavad kaduma töökohad taksonduses ja jaekaubanduses. Kas võib siis öelda, et tehnoloogiate areng teeb meid vaesemaks?
Levinud on mõtteviis, et inimkond suudab ette ennustada, kuidas uued tehnoloogiad vähendavad töökohti, samas ei suudeta ette näha, millisel moel uued tehnoloogiad neid loovad. Kindel on see, et ühiskonnad, mis rakendavad kõrgtehnoloogiaid teistest kiiremini, on edukamad ja rikkamad, suutes toota inimese kohta rohkem lisaväärtust.

Totaalne ümberõpe patsiga poisteks?
Kus aga üldse siis tekivad need uued ja oodatud töökohad? Kindlasti IT-sektoris, mis teenindab kõike seda, mida automatiseeritakse. Kindlasti ka teeninduses – erinevad hobid, tervisliku toitumisega seotud tegevused, meditsiinitehnoloogiad ja inimese tervise ning elueaga seonduv. Kuna uued tehnoloogiad muudavad aja ning ressursside kasutamise efektiivsemaks, jääb inimestel rohkem aega selleks, et tegeleda oma hobide ja huvialadega, õppida uusi erialasid jne, mis omakorda toob kaasa teatud toodete ja teenuste tarbimise kasvu. Kui võrrelda 1990. aasta kaubanduskeskust 2016. aasta omaga, siis esiteks on ta viimane kordades suurem ning näeme, et oluliselt on muutunud kaubagruppide struktuur. Oluliselt rohkem on spordi-, vabaaja, hobi- , lemmikloomade jne tooteid pakkuvaid ärisid. Kui mängid golfi, siis ostad oma hobiga tegelemiseks vajaliku spordiinventari - golfikoti, rauad ja draiverid, treeningvahendid, golfikäru, GPS kella, kaugusmõõdiku, vajadusel elektroonilisi abivahendeid, mis arendavad mängutehnikat jne. Terve tööstusharu toodab inventari ja vahendeid tarbija jaoks, luues sellega juurde uusi töökohti nii IT-valdkonnas kui tootvas tööstuses ja logistikasektoris.

Mõningatel juhtudel võib mahajäämus tehnoloogilises mõttes kujuneda kiiresti kaotuseks ka konkurentsivõime mõttes. Forbesi andmetel omas 2014. aastal maailmas internetile ligipääsu 3,2 miljardit inimest, 2020. aastaks prognoositakse 33% kasvu, mis toob kaasa e-kaubanduse mahtude kasvu. Ka Eest valitsus on pööranud tähelepanu sellele, et e-kaubanduse arengut tuleb toetada. Kuna tegemist on täna eeskätt tarbekaupade sektoris toimuva protsessiga, mis on piiriülese mõjuga, siis võime ühel hetkel avastada, et Eesti tarbija ostab olulise osa oma riideid, jalanõusid, spordivahendeid ja elektroonikat internetikaubamajadest nagu Ebay, Ali Baba, Sports Direct, Amazon, Otto või Wildberries. Eestile võib see tähendada kaotust nii töökohtade, investeeringute kui kõigelt sellelt laekuvate maksude osas.

Karjäär logistikas ja laonduses?
Tõenäoline ju on, et tulevikus pole enam vaja olemasolevas mahus töökohti jaekaubanduse valdkonnas, sest tarbija hakkab tegema üha rohkem oste nutitelefonist või tahvelarvutist ning töökohad liiguvad pigem uute äritegevustega seotud valdkondadesse, antud juhul siis IT, logistika ning laonduse sektorisse. Forbesi andmetel moodustas e-kaubanduse osakaal 2014. aastal Aasia piirkonnas 8,2%, Lääne-Euroopas 6,7% ning Põhja-Ameerikas 6,3%, 2018. aastaks prognoositavalt 18%, 10% ja 9%. Võib olla kindel, et taolised muutused toimuvad ka Eesti turul, lisaks võimaldab edukas e-kaubanduse areng laiendada meie ettevõtetel oma tegevust Eestist väljapoole. Heaks näiteks on Eesti ettevõte MarkIt, mis tänaseks müüb elektroonikakomponente 28-s riigis planeerides jõuda 2018. aastaks 100 milj. EUR käibeni. Hästi läbimõeldud ärimudel ja tasakaalukas ettevõtte areng on taganud Eesti ettevõttele edu väga konkurentsitihedal turul. E-kaubanduse arengu tulevikku usuvad ka investorid, näiteks traditsioonilise jaekaubanduse valdkonna ettevõtete turuväärtus on 7-8 kordne EBITDA, samas e-kaubanduse puhul on investorid nõus maksma kuni 40 kordset EBITDA-t (Damodarani andmetel).

Eesti on liikunud õiges suunas pidades IT-valdkonna arengut prioriteetseks. Uued tehnoloogiad vajavad erinevaid tarkvaralahendusi, nende arendusi ning hooldust, mis teeb IT-valdkonna töökohtade arvu kasvu paratamatuks. Iga muutus toob kaasa millegi lõpu, ent ka uue alguse – end laias maailmas digitiigrina esitleva Eesti jaoks saab võtmeküsimuseks tegelikult see, mis tempos ja tunnetega jõuab meie ühiskond ja inimesed nende muutustega argielu tasemel kaasas käia. Kui asi läheb isiklikuks, on not-in-my-backyard-efekt ju väga kiire tekkima ka töösuhete valdkonnas. Progressiga võitlevate masinalõhkujate liikumine pole ju midagi uut.