"Meie ei tea karusloomakasvatuse siseasjadest palju rohkem kui, et need ettevõtted ostavad ja kasutavad söödana meie tapamaja 3. kategooria kanajäätmeid. Kokku tekib selliseid jäätmeid Tabasalu lihatööstuses aastas 6000 tonni. See on väga suur kogus ja selle utiliseerimine loomsete jäätmetena viiks meid kiiresti sellest loomakasvatusharust välja, sest teistes EL-i riikides karusloomakasvatus säilib ja me ei suuda nendega enam turul konkureerida," kirjutas ettevõtte juhatuse esimees Teet Soorm.

Soorm lisas, et karusloomakasvatuse kui tööstusharu mõju kanalihatootmise jätkusuutlikkusele on suur. Karusnahatööstusel on oma roll kanalihatootmise väärtusketis, kus karusloomakasvatus toimib omamoodi jäätmekäitlejana.

"Kui kaduma peaks karusloomakasvatus, satub löögi alla ka linnukasvatus. Palume seda otsuste tegemisel arvestada ja mitte piirata kunstlike keeldudega Eesti majanduslikke võimalusi, sest Eestil on vaja konkurentsivõimelisi tööstusharusid, mis on ka edukad eksportijad," ütles Soorm pöördumises, mis on suunatud riigikogule, maaeluministeeriumile, keskkonnaministeeriumile ning veterinaar- ja toiduametile.