Üle maailma tarvitatakse aastas kokku umbes 9 miljonit tonni kohvi. Jäätmena jääb sellest järele 80%. Kunstiakadeemia sisearhitektuuri magister Annika Kaldoja arendas oma uurimistöö käigus välja kollektsiooni kasutatud kohvijäätmetest toodetud biomaterjale. Sidudes kohvitööstuse ja -tarbimise jäägid looduslike sideainetega, on tulemuseks ajutised materjalid, mis ei ole loodud igavesti kestma, kuid pikendavad oluliselt muidu äraviskamisele kuuluva kohvipaksu “kasutusaega”. Magistritööd juhendasid õppejõud Kärt Ojavee, Edina Dufala-Pärn, Hannes Praks ja Eik Hermann.

Mektory EKA projektiruumist saab Kunstiakadeemia uute materjalikatsetuste esitlusruum. Valmivad materjalid otsivad alternatiive tööstuslikult toodetud sünteetilistele materjalidele, spekuleerivad ainelise tulevikuruumiga, tegelevad haptika ning taktiilse kommunikatsiooniga.

Mektory väljapanek on hea stardiplatvorm disainerite, teadlaste ning tootjate vaheliseks koostööks – näituse ümber toimuvatel sündmustel käivitatakse disainerite, teadlaste ja tööstuse vahel arutelu võimalikest bioloogilistest tulevikumaterjalidest.

Kolmapäeval avataval näitusel eksponeeritud materjalikatsetused sündisid Kultuurkapitali toel, katsetuste jaoks kogusid kohvipaksu Tallinna kohvikud Sinilind, CoffeeBar 10133, BJÖRN Espresso Bar, KOKOMO Coffee, Renard Coffee Shop, näituse sündmisele aitas kaasa Moodne Valgustus AS. Lisaks kohvimorfoosidele on esimesel väljapanekul ka sisearhitektuuri I kursuse üliõpilaste katsetused, mida juhendasid Annika Kaldoja ja Kärt Ojavee.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena