Kiviõli on kortermajadele mõeldud toetust maksnud juba kaheksa aastat. Kokku on ühistud selle aja jooksul investeerinud rekonstrueerimisse 800 000 eurot, millele linn on omalt poolt lisanud 200 000 eurot, kirjutab Põhjarannik.

“Kiviõli linnas sai ühistute toetamise mõte alguse sellest, et 2008. aastaks oli linnas vaid neli korteriühistut, nende tekkimine oli väga vaevaline ja kuidagi pidi linn hakkama seda aktiveerima,” tõdes linnavalitsuse majandusüksuse juhtivspetsialist Anu Needo.

Kui alguses püüdis linn ühistute loomist aktiveerida eelkõige infopäevade korraldamisega, siis see ei olnud piisav. Nii võeti vastu kord, mille kohaselt saavad ühistud taotleda toetust peamiselt investeeringuteks: soojussõlmed, katused, fassaadid, trepikodade aknad, välisuksed, välistrepid, varikatused, vundamendid, teed ja parklad ning mänguväljakud.

Kaheksa aasta jooksul on investeeritud Kiviõli kortermajadesse koostöös linnaga miljon eurot. See ei ole mitte tööde kogumaht, millest linnal ülevaade puudub, vaid need investeeringud, milleks on kasutatud linna toetust.

Kui esimesel aastal maksti toetusi kokku 5300 eurot ning ühistud investeerisid omalt poolt 11 700 eurot, siis eelmisel aastal olid need summad vastavalt 25 565 ja 158 590 eurot.

Selleks, et toetust saada, peavad ühistud näitama ära tööde kogumaksumuse ja enne tööde tegemist läbi viima konkursi, et saada parim hinnapakkumine. Kui tööd on lõpetatud ja arved makstud, on ühistutel võimalik küsida linnalt nende kulude osalist kompenseerimist. Kui on tegu soojussõlmede rekonstrueerimisega, mis annab energiasäästu, on toetuse maksimaalne määr kuni 30 protsenti tööde mahust. Teiste investeeringute puhul on toetuse määr kuni 20 protsenti.