"Neil kordadel, kui meid kutsutakse välja tegema kahjuritõrjet, on ka neid juhtumeid olnud, et inimestel kukuvad putukad lihtsalt pähe, krae vahele, riietesse, igale poole. Olukord on lastud nii hulluks minna," rääkis Trei.

Tema sõnul on paljudel juhtudel probleemiks see, et kahjuritega tegeletakse alles siis, kui olukord on juba hulluks muutunud. Kui inimene avastab oma kodust prussakad, tuleks Trei sõnul esimese asjana julgus kokku võtta ja naabritega rääkida. „Eestlane on nii tagasihoidlik, et ei julge sageli minna küla peale rääkima – äkki veel naerdakse välja, et näed, oled nii räpane ja see on sinu mure.”

Ta toob välja ka ühe kurioosse seiga, kus nende teenust peeti liiga kalliks ning sooviti putukatega ise tegeleda. See ei lõppenud aga eriti hästi.

"On olnud juhtumeid, kus on peetud herilasetõrjet liiga kalliks. Öeldakse, et oi, seda ma oskan küll teha - nagu Eesti inimene ikka oskab kõike. Järgmine päev on selline, et naine helistab meile, et teate, mees püüdis ise herilasetõrjet teha ja pani pesa põlema ning nüüd põles osa meie majast maha. Et teate, ma ikkagi sooviksin teilt seda herilasetõrjet," meenutab Trei.

Rotid tomatis ja piiksuvad kilgid

Teistest ekstreemsetest juhtumitest toob Trei välja järgmise mälestuse: Läksime ühe Tallinna kooli sööklasse öösel oma töötajatega tõrjet tegema. Kui me sinna jõudsime, jooksid rotid põhimõtteliselt meie jalge vahelt läbi. Kööki olid valmis pandud tomatimahla pakid ja need mahlapakid olid pealt läbi näritud ning rotid olid söönud või joonud seda tomatimahla," rääkis Trei.

"Mis selle mahlaga edasi sai, ma ei taha mõeldagi: kas ta läks kanalisatsiooni või läks joogikannu, seda ma ei tea," sõnas ta.

"Siis on kutsutud meid kilgitõrjet tegema. Öeldi, et meil on korstnas kilgid, kes teevad häält. Saatsime enda töötaja kohale ja kui ta kohale jõudis, sai selgeks, et see tuletõrjeandur, mis igas kodus on - sellel sai lihtsalt patarei tühjaks ja siis ta piiksus iga natukese aja tagant. Meie töötajal paluti selle peale patarei ära vahetada ning oleme saanud ka sellisel viisil probleemi lahendada,” muigas Trei.

Trei sõnul on viimaste aastate suurimaid probleeme voodilutikad, mille massilise leviku suurim põhjus on inimeste üha kasvav reisihuvi. Aina suurem probleem ei ole see ainult Eestis.

Lutikaid võib avastada lennukitest, rongidest, bussidest, hotellidest ja igalt poolt mujaltki. Lahti on neist Trei kinnitusel väga raske saada. Reisima minnes soovitab Trei esimese asjana vaadata oma voodi madratsi alla ja linade peale, et välja selgitada, kas neil on näha spetsiifilisi vereplekke. Pole vahet, kus riigis reisitakse või mitme tärniga hotellis ööbitakse – lutikad võivad olla igal pool.

„Reisilt naastes tasub tõsta need riided, mis vajavad pesu, rõdule või mujale jahedasse kohta, misjärel tuleks need kõrgel temperatuuril läbi pesta. Oluline on lutikaid mitte eluruumidesse tuua,” lisab Trei.

Trei sõnul on Eesti kodudes kõige sagedasemateks nuhtlusteks prussakad, närilised, kodutäid, majasoomukad ja viimaste aastate jooksul hirmutavalt kiire levikuga silma paistnud voodilutikad.