Euroopa komisjoni asepresident: Eesti lahendus Uberi maksustamisele on suurepärane maailmatasemel innovatsioon
„Jagamismajandus on muutnud seda, kuidas tarbijad näevad ettevõtjaid. Tootjatele ja teenuste pakkujatele arvustuste kirjutamise võimalus ning selle massiline kasutuselevõtt pakub tarbijatele rohkem infot kui kunagi varem. Kogu võim on inimese käes ja üks halb arvustus võib kogu ettevõtte põhja viia,“ tutvustas paneel.
Euroopa komisjoni asepresident Jyrki Katainen ütles, et jagamismajandus on turumajanduse loomuliku arengu tulemus. „Euroopa Liidus pole ühtegi lepingut, mis ütleks, et tuleb järgida vanu ärimudeleid. Hetkel läheb üldsuse arvamus jagamismajandusest kaheks: toetavad need, kes on sellega kokku puutunud ja teine pool on täielikult vastu.
„Muidugi on siin huvid mängus: keegi pakub olemasolevatele teenustele tugevat konkurentsi, pakkudes odavamaid alternatiive. Paljud liikmesriikide esindajad on võtnud osade firmade puhul negatiivse positisiooni, sellele pikemalt mõtlemata,“ rääkis Katainen.
Kataineni sõnul oli Euroopa komisjoni üldine seisukoht see, et ei soovita koostada uut seadustikku, selle asemel koostati juhend, kuidas hinnata erinevaid ärimudeleid. „Üks mu tuttav ameeriklane ütles, et ta ei saa aru, kuidas ükski firma suudab Euroopa seadusterägastikus eksisteerida, sellise kriitikaga ma ei nõustu."
Hilisemas intervjuus ütles ta Ärilehele, et kui peaks siiski tekkima vajadus seadusandluseks, siis ollakse valmis seda kaaluma. „Aga praegu ei ole me leidnud ühtegi konkreetset probleemi, mis nõuaks olemasolevatest seadustest eraldi regulatsiooni. Lisaks, kuna jagamismajanduse alla kuuluvad firmad on erinevate konseptsioonidega, siis on võimatu reguleerida kõiki firmasid ühte moodi.“
Lisaks firmadele, mis tegelevad sõidu ja majutuse jagamisele, on tekkinud ka platvorme, kus inimesed saavad üksteisele raha laenata ning investeeringuid teha. Kas ka sellistel juhtudel pole kindlate reeglite loomine vajalik?
„Siiani ei ole see olnud suur äri, kuid kui see hakkab levima, siis tuleb uuesti kaaluda. Kuid enne peame vaatama üle olemasolevad finantseerimist reguleerivad seadused. Siin on oluline, et ei toimuks ülereguleerimist, sest jagamismajanduse firmad pole ju alati teiselt planeedilt.“
Kuid kas muutused ei või tulla vastupidi: jagamisega tegelevad firmad muudavad traditsiooniliste firmade toimimist? „Uued firmad survestavad innovaatilisusega kohalikke võime. Väga hea näide on Eesti, kus maksuamet tegi koostööd sõidujagamisfirmaga. Uberi äpp edastab automaatselt info juhtide teenistuse kohta maksuametile, kus kantakse see automaatselt tuludeklaratsiooni.“
„Siin tekib küsimus, kui Eestis saab toimuda automaatne, online maksustamine, siis miks ei võiks seda rakendada kõikjal mujal ka teiste teenuste puhul? See on suurepärane, maailmatasemel innovatsioon, mis aitaks parandada maksude laekumist väga paljudes Euroopa riikides. Ja see tekkis just sellepärast, et uued ärimudelid panid olemasolevad seadused proovile.“
„Mul lõppes ükskord koosolek ning peale seda kutsuti mulle Uber. Korraldajad ütlesid, et see on lihtsalt kõige parem viis, sest nii makstakse maksud kindlasti ära,“ rääkis Katainen.
Ühe olulise kohana tõi ta välja ka selle, et maksustamine peab toimuma vastavalt teenuse pakkuja iseärasustele. „Kõik peavad järgima neid regulatsioone, mis riigis kehtivad, kuid tuleb arvestada ka jagamisplatvormide iseärasusega. Ei tohi tekkida olukord, kus jagamismajandus on viis, kuidas seadusandlusest mööda minna. See tekitaks ebavõrdset konkurentsi. Firmad peavad järgima tööõigust ning täitma vastavaid kohustusi. Selle kohapeal valmistume hetkel suurimaks tagasisideks: firmad tegelikkuses ei tea, mis reeglid neile kehtivad. Rakse on teha vahet, kes on ettevõtja ja kes on töötaja,“ ütles ta.
Reporteri reisi Brüsselisse finantseeris Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon (ALDE)
