Palling: ida–läänesuunaline kaubavahetus läbi Eesti on lõppemas. See on fakt

Ida – läänesuunaline kaubavahetus läbi Eesti on lõppemas. See on fakt. Isegi kui meil õnnestub aeg ajalt mingeid kaupu Venemaa raudteevalitsejate armust liigutada, siis midagi püsivat see olema ei saa, teatas riigikogu liige Kalle Palling.

Arvan, et Rail Balticu investeering, erakordse 85% kaasfinantseeringuga, sarnaselt eelmisel nädalal allkirjastatud Balticconnectori rahastamisotsusega (75%) on oluline kinnitus Euroopa Liidu poolt, et seda piirkonda soovitakse arendada. Rail Baltic ühendab koos teiste projektidega kogu Läänemere ümbruse ühtsesse võrgustikku.

See, et täna on peamised eksporditurud Skandinaavia ja Baltikum, et tähenda, et see oleks nii järgmised 50 aastat. On fakt, et kaubavahetus Venemaaga on alla 5%. Iga Venemaa kaubavahetust võimaldav otsus on rangelt poliitiline ja ei põhine ühelgi vaba turumajanduse loogikal. See, mida me ka Majanduskomisjoni ka Eesti Raudtee juhtkonnaga täna (toim. Eile) tõdesime on see, et kuigi Eesti sadamate kaudu ja mööda raudteed nendeni kaupu liigutada oleks kõige mõistlikum, siis seda lihtsalt erinevatel Venemaa poolsetel kaalutlustel ei tehta.

Samal ajal kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega on üle 80%. Pole vist väga keeruline küsimus, kuhu, mis suunal ja millisesse väärtusruumi raudteed planeerida ja end ka füüsiliselt ühendada. Ainuüksi Soome ekspordib juba täna aastas üle 100 miljoni tonni erinevaid kaupu. Aastaks 2030 ennustatakse Rail Balticu kaubamahtudeks 13 miljonit tonni ja reisijate arvuks viis miljonit.

Vaba turumajanduse tingimustes võidab parim hind ja teenuse kvaliteet, mitte allahindlus oma väärtustel nagu Venemaa seda sooviks. Seega on Rail Baltic kindlasti väga perspektiivikas projekt ja Eesti koos lisandunud ühendusega oluliselt atraktiivsem riik ettevõtjatele äri tegemiseks. Iga uus ühendus loob lisavõimalusi. Ma ei saa nõustuda, et enne peaks tulema tootmine ja siis ühendused. Vastupidi ikka. Ja kõige selle tulemusena saavad reisijad kiire ja taskukohase hinnaga rongiühenduse Euroopaga.

Juba täna peaks Eestit kui logistiliselt sobivat keskkonda koos piisavate ühendustega, sh. Rail Balticuga turundama. Peagi loodav transpordiettevõtete valdusettevõte on õige samm selles suunas, et riigi logistikavõimalusi ühest kanalist turundada. Ka Eesti Raudtee võiks olla tulevikus rohkem Rail Balticu kaubavoogude planeerimisse ja projekti arendamisesse kaasatud. See oleks mõistlik, arvestades selle ettevõtte kogemust.