Õppejõud: numbrid kinnitavad - ühisrahastus on siin, et jääda, ka pangad tahavad oma suutäit
Täpselt nagu terves maailmas, on ühisrahastus ka Põhjamaades ning Baltikumis teinud viimastel aastatel ülikiire tõusu. Ainuüksi 2015. aastal hinnati ühisrahastuse läbi tõstetud investeeringute suuruseks 31,6 miljardit eruot.
Kui veel mõne aasta eest oli Põhjamaades ja Baltikumis ühisrahastuseks vaid käputäis võimalusi ( Bidra.no, Norra, 2011; Invesdor.com, Soome, 2012; Fundedbyme.com, Rootsi, 2012), siis tänaseks on erinevate platvormide arv teinud üüratu hüppe ja seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel suunal. Laienenud on ka ühisrahastuse valikud ja projektide autorid ning toetajad saavad täna valida kingituse, annetuse, laenu või osaluse põhise rahastuse vahel.
Võimalus olla tehnoloogilise innovatsiooni eesliinil
Olgu tegu uusima tehnoloogilise innovatsiooni, sotsiaalkampaania, kunstiprojekti, mängu või millegi muuga, on ühisrahastus loonud ka võimaluse inimestel saada lähivaates osa kõikidest uutest ja innovaatilistest asjadest, millega erinevad start-upid ja teiste valdkondade esindajad tegelevad. Mulle isiklikult meeldibki just see kõige rohkem. Võimalus olla tehnoloogilise innovatsiooni eesliinil ja näha, millised uued ideed ja leiutised on täna arenduses, millega rikastada nii oma töö- kui eraelu.
Veel viis aastat tagasi polnud selline ligipääs tehnoloogia arengule üldse võimalik. Olen tänaseks toetanud mitmeid ühisrahastuse kampaaniaid ja eriti hingelähedased on mulle need projektid, kus projekti autorid jagavad oma teekonda ja edasiminekuid. Siinkohal pole vahet, kas tegu on tagasilöögi või õnnestumisega, aitab see mul saada osa kogu protsessist, mis toob mind antud projektile ja tootele palju lähemale.
Hoog aina kasvab
Näib, et ühisrahastus on hoogu kogumas. Inimeste teadlikkus on kasvanud ning nii investorid, projektide autorid kui teised toetajad on tunnustamas seda kui väga head võimalust. Seda tõestab ka fakt, et nii meie regioonis, kui ka terves maailmas kasvab individuaalsetesse projektidesse kaasatud raha terviksumma iga kampaaniaga.
Juba täna võivad maailma edukamad kampaaniad ühisrahastuses koguda üle 10 miljoni dollari ( nt. Pebble Time, Smartwatch üle 20 miljoni) ja mõned isegi üle 100 miljoni dollari (Star Citizen mäng Kickstarteris). Ka Euroopas ja Suurbritannias on suurimad kampaaniad ületanud miljoni piiri, nagu näiteks Mehhiko burrito bränd Chilango, kes Crowdcube’s 3,8 miljonit eurot kogus.
Põhjamaades ja Baltikumis on summad väiksemad
Põhjamaades ja Baltikumis on ühisrahastuse voorud aga oluliselt väiksemad ja jäävad tavaliselt alla miljoni. See öeldud, on siin ette näidata väga mitu õnnestumist. Siin on nimekiri mõnest minu silmis meie regiooni viimaste aastate huvitavamatest kampaaniatest:
BiiSafe, Kaasaskantav jälituse abiline, ligi 325 000 eurot Invesdor’is, Soome
Huone, ürituste hotell, 500 000 eurot Invesdor’is, Soome
TeamUniti, elektriauto, 580 000 eurot FundedByMe’s, Rootsi
Shipitwise, logistika startup, 218 000 eurot Funderbeam’is, Eesti
Bad Norwegian, nahahooldusvahend, 155 000 eurot Invesdor’is, Norra
Displio, kohandatav WiFi seade, 145 000 eurot Indiegogo’s, Läti
Rubbee, elektriline kiirendi jalgratastele, 72 000 eurot Kickstarter, Leedu
Ühisrahastus on start-up’idele hea võimalus
Ühisrahastus on minu hinnangul just start-uppidele väga hea raha kaasamise võimalus, sest see mitte üksnes ei võimalda neil raha kaasta, vaid aitab luua ka parema sideme oma fännidega ning saada ka reaalset tagasisidet oma toote kohta. Isegi nende projektide autorid, mis on läbi kukkunud, on rääkinud, et ühisrahastus ei andnud neile mitte üksnes väga hea kogemuse ja tagasiside, vaid aitas ka leida suurema kõlapinna. Viimane on siinkohal eriti määrava tähtsusega, sest just oma kliendi tundmine aitab sul valida nii õige ühisrahastuse viisi kui ka kanalid, läbi mille oma kliendini jõuda.
Osaluspõhine ühisrahastus on uus hitt
Viimaste aastate suurimaks hitiks on kujunemas osaluspõhine ühisrahastus. Vaatamata sellele, et see on uus ning selle mõistmine ja usalduse võitmine võtab veidike aega, on see leidnud juba täna väga arvestatava arvu toetajaid. Möödunud aastal tõstis näiteks Soome pilvepõhine arvelduse platvorm Heeros 660 000 eurot ja on tänaseks jõunud juba avaliku IPO’ni.
Seega näeme tulevikus ilmselt üha rohkem ja rohkem just selliseid kampaaniaid, kus raha saadakse osaluse vastu.
Ka pangad tahavad ampsu
Teine väga huvitav areng on see, et pangad pole mitte üksnes märganud ühisrahastuse olulisust, vaid üritavad sellega kaasnevate muudatustega ka ise kaasa joosta. Rootsi panga Nordea Bank Soome harust on saanud näiteks esimene Põhjamaade pank, kes pakub ligipääsu ühisrahastuse turule läbi oma isikliku platvormi. On selge, et temale järgneb peagi veel pankasid, mis on ka väga hea, sest FinTech vajabki rohkem innovatsiooni.
Kokkuvõtteks võib öelda, et nii start-up’idel kui ka inimestel, kes on valmis olema uute arengute eesliinil, on ühisrahastusest väga palju võita. Kindlasti ei tähenda see aga raha kaasamise seisukohalt universaalset võluvitsa. Ühisrahastus eeldab aktiivset tegutsemist, head organiseerimisvõimet ja juba eksisteerivat oma kogukonda, kes saaks sinu projektile vajaliku hoo anda.
Ühisrahastuse kohta saab rohkem teada PÖFFi raames toimuval Ärikatla ja ettevõtluskõrgkooli Mainori eksklusiivsel inspiratsiooniõhtul “KICK START - How to get crowdfunded”, kus Hollywoodi ühisrahastusguru Justin Giddings koos kohalike ühisrahastuse parimate peadega räägib, kuidas ühisrahastuses miljoni saab võtta. Rohkem infot ürituse kohta leiab SIIT.
