Läinud teisipäeval teatas ettevõte börsiteate kaudu investoritele, et Swedbankiga ei ole sel aastal lõppevate laenulepingute pikendamiseks kokkuleppele jõutud, mistõttu ettevõte võib muutuda maksejõuetuks.

Pank keeldus laenu pikendamisest seoses ettevõtte rahalise olukorraga ja kindlustunde puudumise tõttu, et ettevõte on võimeline saama suuremaid tellimusi.

Ettevõtte päästmiseks on koondatud alates mullu jaanuarist 432 töötajat ehk 45 protsenti tööjõust.

Raske olukorra põhjuseks tõi ettevõte Venemaa ja EL suhteid, mistõttu Venemaalt on tulnud oluliselt vähem tellimusi.

Ettevõte püüab toota ka tramme ja elektrironge, kuid ei saa osaleda rahvusvahelistel võistupakkumistel kogemuse puudumise tõttu. Ainus võimalus on saada tellimused kõigepealt Läti kohalikelt omavalitsuselt ja ühistranspordiettevõtetelt.

Pöördume Läti valitsuse poole paludes pangalaenule valitsuse garantiid, seisab börsiteates.

„Tegelik olukord on väga komplitseeritud ja võib osutuda dramaatiliseks,“ ütles Ossinovski. „Ma loodan väga, et me leiame koos valitsusega olukorrale lahenduse. Me kandsime suurt kaotust Venemaa Raudtee tellimuste kaotamisest.“

Tellimused Lätist on olnud viimastel aastatel üsna stabiilsed. Seevastu neli aastat tagasi saadi Venemaalt 21,2 miljoni eurone tellimus, kuid mullu tuli sealt vaid 4,7 miljoni eurone tellimus.

Praegu püüab ettevõte saada Läti riigilt garantiid 10 miljoni eurosele laenule tähtajaga 15 aastat, mida on vaja arendustegevuseks.

Riigigarantii läheb vastuollu kehtivate seadustega. Iseäranis ei tohi riik anda garantiisid eraettevõtetele nagu ka riigi või kohaliku omavalitsuse vähemusosalusega ettevõtetele. Seetõttu ei ole Liepajas Metalurgsi stsenaarium võimalik.

Praegu töötab ettevõttes 540 töötajat ja töö toimub kolmel päeval nädalas.