Coop Keskühistu kommunikatsioonijuht Martin Miido ütles Delfi Kasulikule, et kui nende keti poe (A ja O, Maksimarket, Konsum jt) kassas on rahaline puudujääk, siis esmalt selgitatakse selle tekkimise põhjus.

„Kui põhjuseks on töötaja eksimus või hooletus, siis töötaja hüvitab puudujäägi, aga kui tegemist on kliendi poolse tahtliku eksitamisega, siis neid arutatakse igat juhtumit eraldi," märkis Miido.

Rimi kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats märkis, et sularahapuudujäägi eest vastutab Rimi kauplustes ainuisikuliselt teenindaja ja see tuleb tal ka kinni maksta.

Prisma turundus- ja kommunikatsioonidirektor Silver Säga selgitas, et iga kassa üle- ja puudujääk uuritakse eraldi ning selgitatakse välja, kust see täpselt tekkis.

„Kui puudujääk on tekkinud töötaja vea tõttu ning selles kassas ei ole puudujäägi tekkimise päeval töötanud teisi inimesi, hüvitab selle töötaja. Kui kassas on olnud päeva jooksul ka teisi inimesi ning konkreetset puudujäägi põhjust ei ole võimalik välja selgitada, jääb puudujääk ettevõtte kanda," märkis Säga.

Maxima kommunikatsioonijuhi Katja Ljubobratetsi edastusel võib sularaha puudujäägi põhjuseks olla ka kassapidaja poolt teadlikult tekitatud kahju. „Näiteks kassapidaja omastab kassaraha. Taoline puudujääk on konkreetsete kassapidaja hüvitada," ütles Ljubobratets.

Ta lisas, et igal juhul lähtub Maxima põhimõttest, et kedagi ei mõisteta süüdi enne ega nõuta sisse kahju enne, kui olukorda on põhjalikult uuritud ja tuvastatud konkreetsed kahju tekitajad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid