Ärileht avaldab Michali kirja muutmata kujul:

Ettepanek suureks teedetaristu ehitusprogrammiks

Head kolleegid, algatasime ühiselt vaba Eesti ajaloo suurima teedeehituse - Tallinn-Tartu maanteel Kose-Mäo lõigu neljarajaliseks ehitamise. See algab töödega juba järgmisel aastal ja valmib aastaks 2022. Tänan partnereid toe eest selle algatamisel.

Valitsuses, meeskonnana, otsime pidevalt lahendusi Eesti inimeste elukvaliteedi parandamisel. Meil on ideed tootlikkuse tõusuks, ning bürokraatia oluliseks vähendamiseks nullbürokraatia algatuse raames ja seda tihedas koostöös ettevõtjatega.

Annan teada, et olen sel suvel palunud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis asuda tööle ideedega, et algatada suureulatuslik taristuehitus ja tänaseks on esialgne plaan olemas, et seda arutada järgmise aasta eelarve koostamise ja edasise raames.

Kvaliteetne taristu, kiired ja kvaliteetsed ühendused riigi sees on alus majanduskasvule ja elukvaliteedi tõusule. Rääkimata valdkonnast, mille pärast valutame paljudega koos VV Liikluskomisjoni juhtides südant - Eesti liiklusohutus ja õnnetuste vähendamine.

Teen taristuministrina ettepaneku algatada valitsuskabinetis lähiajal arutelu, et järgneva 15 aasta jooksul kokku lisada senistele teede ehitusplaanidele suurusjärgus 1,5 miljardit eurot rahastust. Ehk siis igal aastal lisanduks teedeehitusse 100 - 130 miljonit eurot. See annaks võimaluse ambitsioonikaks ühenduste rajamiseks.

Meil on olemas, kinnitatud ja töös igati korralik Riigiteede teehoiukava aastani 2020. Nagu öeldud, algab järgmisel aastal vaba Eesti ajaloo suurim teetaristu ehitus. Ja see pole ainus - nii Pärnu suunale tuleb 2+1 möödasõite kui Narva suunal ja paljudes muudes kohtades tõuseb tugevalt teetaristu kvaliteet.

Kuid vaadates lähituleviku võimalusi, võiksime unistada julgemalt. Me võiks seada sihiks, et kõik suuremad teed - Tallinnast Tartusse, Pärnusse (Via Balticat mööda ka kaugemale) ja Narva suunal oleksid kogu ulatuses neljarajalised.

Julge mõte, tean. Kuid selle ellu viimine kindlasti tõstab otseselt Eesti inimeste elukvaliteeti, suurendab liiklusohutust. Samuti elavdab meie majandust ning suurendab Eesti eri regioonide konkurentsivõimet. Kõik need on väga olulised eesmärgid.

Taristuinvesteeringud millega muutuvad põhimaanteed Tallinn-Tartu, Tallinn -Pärnu ja Tallinn-Narva neljarealiseks omavad olulist sotsiaalmajandusliku mõju. Suureneb liiklusohutus, võrreldes tänasega paraneb kardinaalselt liikluse sujuvus ja tekib võimalus suurendada sõidukiirust 120 km/h, mis toob ääremaad tõmbekeskustele oluliselt lähemale.

Muu maailma varasema kogemuse põhjal, olen veendunud, et paremad ja kiiremad ühendused lükkavad ümber senise Eesti reaalsuse statistikast, et juba 50 km kaugusel on piir kust igapäevaselt tööle ei soovita sõita.

Neljarajalised teed, nagu öeldud soodustavad majanduse arengut ning paranevad nii Eesti sisese kui transiitliikluse võimalused. Need teed on üliolulised Eesti regioonide (sh. põhja - lõuna) ühendamisel. Paremad ja kiiremad ühendused aeglustavad või muudavad ääremaastumise protsessi, sest nihutavad mõistliku töölkäimise piiri kordades kaugemale ja annavad keskustest kaugemal paremad ettevõtluse arendamise võimalused.

Suurema teetaristu ehituse objektide valikul lähtume maantee liiklussagedusest (sh. koormussagedusest), liiklusohutuse tasemest, mõjust maakasutusele ja keskkonnale (sh mõjud piirkonna elanikele ja ettevõtlusele).

Neljarajaliste lõikude ehitus teostataks etapiviisiliselt, eesmärgiga minimeerida ehitusaegset negatiivset mõju liiklejatele. Etapi ettevalmistuse periood on ca. 3-4 aastat ning sisaldab endas uuringuid, projekteerimist, keskkonnamõjude hindamist, maade ostu. Minimaalselt 15 aastane elluviimise programm võimaldab ettevõtjatel planeerida mõistlikult ressursse, teostada karjääride uuringud ja hankida vajalikud load jms.

Eesmärgi poole liikumise kiirendamiseks on võimalik nihutada varasemaks ka juba Teehoiukavas ja selle lisades mainitud objekte.

Näiteks Narva maanteel Aaspere-Haljala neljarealist lõiku ning Pärnu maanteel Are-Nurme neljarealist lõiku on võimalik asuda rajama varem, juba aastatel 2019-2020, sest eelprojektid ja krundijaotuskavad on juba olemas. Samuti saab Tartu II ehitusala ehitustegevust alustada juba aastatel 2018-2019, sest eritasandilise ristmiku tehniline projekt on olemas aastast 2009.

Tänase kehtiva Riigiteede teehoiukava alusel Pärnu maanteel Ääsmäe-Kernu, Kernu ümbersõit ja Nurme-Pärnu lõigul rajatavad kolmerealised teed rekonstrueeritakse neljarealisteks maanteedeks perioodi lõpul 2030-2035.

Meie ekspertidel on koostatud teedeehituse detailsema plaan aastani 2035. Koostatud plaan ühildub valitsuses kinnitatud Riigi teehoiukavaga aastani 2020. Suurimaks muutuseks on:

lisatud on suuremate teed - Tallinnast Tartusse, Pärnusse (Via Balticat mööda ka kaugemale) ja Narva suuna neljarealiseks ehitamise finantsplaan ning oluliste objektide ehitusega alustatakse varem.

Palun ettepanekut arutada ministeeriumi ekspertide ning Maanteeameti asjatundjate osalusel Vabariigi Valituse kabinetiistungil esimesel võimalusel. Kui täiendav raha taristuinvesteeringutesse planeerida hiljemalt 2017. aasta kevadel eelarvestrateegia aruteludel, siis saab neljarealise Tartu maantee Võõbu-Mäo lõigu ehitust alustada samuti aasta varem, juba 2018 aastal.