„Erinevate vanade seadmete taaskasutusse võtmine, nende materjalide ringluses hoidmine tekitab kordades väiksema ökoloogilise jalajälje, kulutab vähem energiat, kui sarnaste asjade jaoks maapõuest uute maavarade ammutamine,” ütles MTÜ EES-Ringlus juhatuse liige Margus Vetsa. „Kui näiteks külmkappide puhul on tagastus üle 2/3 uute, müüdud külmkappidega võrreldes, siis väikese kodutehnika puhul on taaskasutusse jõudmise protsent Eestis arvestuslikult alla 20 protsendi,” lisas Vetsa.

Just seepärast on juba tavapärastele patareide ja lambijäätmete kogumiskastidele nüüdsest lisandunud paljudes kauplustes ka väikese kodutehnika kogumiskastid.

Uudiseks on ka see, et tarbija võib poodi, kogumiskasti oma vana seadme viia ka siis, kui ta midagi sellel konkreetsel korral ei osta.

Margus Vetsa sõnul ei pea kaupmehed nende poolt pakutavaid kogumiskaste kasutama.
„Põhiline on see, et iga tarbija saab oma kodulähedases supermarketis või elektroonikapoes mittevajalikest vanadest seadmetest loobuda, jättes loodusele teadlikult väiksema jalajälje,” täiendas Vetsa.

Novembris toimub ka teavituskampaania, tõstmaks inimeste teadlikkust elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmetega ümberkäimise osas ja kutsudes inimesi üles viima kasutatud seadmed kogumiskohtadesse ümbertöötlemiseks.

1 tonnist kasututest väike-kodutehnika seadmetest saab umbes:
- 350 kg puhast terast;
- 300 kg erinevat tüüpi plasti;
- 100 kg erinevaid elektrimootoreid;
- 35 kg juhtmeid ja pistikuid;
- 40 kg trafosid ja kondensaatoreid;
- 20 kg alumiiniumi;
- 95 kg erinevaid muid materjale;
- 60 kg taaskasutuseks sobimatuid materjale (lähevad põletamisele energia saamiseks).

1 tonnist väike-kodutehnika seadmetest umbes 85 protsenti leiab ringlusse võtmist materjalidena, 10 protsenti läheb põletamisele, 5 protsenti läheb ladestamisele.