Kas ja kes valetas? EAS-i kinnitusel puudub neil võimalus Ermamaa kohta tehtud otsus uuesti üle vaadata

Nõukogu palvel tellis EAS täiendava õigusliku hinnangu selgitamaks, kas juhatusel oli tänavu sügisel õigus muuta 30.03.2012 otsuses määratud tagasinõutava summa suurust. Analüüsi hinnangul käitus tänane juhatus korrektselt, kuna 2012. aasta otsuses puudus õiguslik alus antud otsust muuta.

"2012. aasta otsuses ei olnud jäetud õigust 10%-st tagasinõude suurust hilisemal ajal muuta" ütles EASi õigus- ja hankeüksuse direktor Karin Victoria Kuuskemaa.

"Sama küsimust analüüsinud advokaadibüroo Sorainen analüüs pole jõudnud õigetele järeldustele, kuna selle eelduseks on, et OÜ Ermamaa pani toime toetuse reeglite rikkumise. Praegusel juhul pole aga tuvastatud toetuse saaja rikkumisi. Ka rahandusministeeriumi audit tõi välja pigem EAS-i 2012. aasta otsuse ebapädevuse."

Kui EAS väidab, et tänavu ei olnud EAS-il enam mingit õigust 2012. aasta otsust üle vaadata, siis tähendab see, et riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe valetas eelmisel nädalal rahvusringhäälingule, kui väitis, et "2012. aastal me kaalusime ja hindasime otsust kuude kaupa. See oli keeruline otsus ja usun, et tol hetkel tegime juriidiliselt õige otsuse ja me jätsime tegelikult selles samas otsuses võimaluse seda tagasinõude määra uuesti hinnata. See on see, mida saab öelda täna sellest, kuidas me hindasime ja kaalusime. Leidsime, et see otsus tuleb 2016. aastal uuesti vaadata üle."

Rahandusministeeriumi audit selgitas, et 2012. aasta EAS-i otsus oli tehtud valedel õiguslikel alustel (projekti peatamisest tekkinud kahju oleks olnud võimalik kuude põhiselt välja arvutada) ja selle põhjendamisel oli arvesse võetud valesid argumente (presidendi külalisi oli arvesse võetud OÜ Ermamaa külalistena).

Auditi hinnangul on projektile antud toetusest 90% mitteabikõlblik ja Euroopa Liidu reeglite kohaselt tuleb mitteabikõlblik kulu toetuse saajalt tagasi küsida.

EAS-i kommunikatsioonijuht Kadri Kütt on ütleb, et selleks, et mõista praeguse vaidluse nüansse, on vaja põhjalikke teadmisi haldusmenetlusest. "Põhimõtteliselt võib haldusorgan (nt EAS) igal ajal kõiki oma otsuseid muuta. Küsimus on selles, mispärast akti muuta soovitakse ja kui akti muudetakse, siis kas selline muutmine on õiguspärane," selgitab Kütt.

"Igal juhul võib akti muuta siis, kui akti kohe sisse kirjutada, et seda võib tulevikus teatud punktis muuta. Praegu vaieldakse selle üle, kas selline võimalus oli 30.03.2012. aasta Ermamaa otsusesse jäetud. EAS-i hinnangul, mida toetab EAS-i tellitud haldusõiguse eksperdi, advokaat Toomas Pikamäe analüüs, sellist võimalust 30.03.2012 aasta haldusakti sisse kirjutatud ei olnud," kirjeldab Kütt.

"Kui sellist haldusakti muutmise võimalust aktis endas kirjas pole, peab olema akti muutmine õiguspärane menetlusosalise suhtes ja see eeldab faktiliste asjaolude muutumist, vastasel juhul saab ta muutmise vaidlustada.

OÜ Ermamaa puhul ei muutunud 2012-2016.aastatel mingid olulised asjaolud (nt äriplaan vms). Praegu ongi küsimus, kas juhul, kui EAS tahab oma 30.03.2012 aasta otsuse kehtetuks tunnistada, on selline tegevus menetlusosalise ehk OÜ Ermamaa suhtes õiguspärane. Ja sellele ei ole vastust enne põhjalikumat analüüsi. EAS algataski nüüd tulenevalt rahandusministeeriumi nõuandvast tööst uue haldusmenetluse ja selle lõpuks otsustab, kas tal on võimalik või kas on vajalik 30.03.2012. aasta otsus tühistada ja teha selles asjas uus otsus. See ei tähenda iseenesest, et otsuse muutmine peaks kindlasti kaasa tooma tagasinõudesumma muutmist. Aga sellest on veel vara rääkida," arvas EAS-i esindaja.