Uus valitsus loodab enim tulusid dividendidelt, aktsiisitõusudest ja sotsmaksust. Kõige kallimaks kujuneb tulumaksureform
Maksupoliitiliste muudatuste ja täiendavate muudatuste (nt õpetajate, kultuuritöötajate palga tõstmine, doktoranditoetus, põllumajandustoetused jne) koosmõjul loodab koalitsioon eelarves järgmistel aastatel nö napilt plussi jääda.
Suurimateks eelarve tuluallikateks on näiteks sotsiaalmaksu langetamisest loobumine (2017.a 41 miljonit eurot, 2018.aastal 86 miljonit eurot), õlle, siidri ja veini aktsiisi täiendav tõstmine tooks üle-järgmisel aastal sisse juba 58 miljonit.
Pankade kasumi maksustamiselt loodetakse teenida aastas keskmiselt 28 miljonit eurot.
Autode registreerimistasu hakkab eelarvet toetama järgmisel aastal 8 miljoni euroga, 2018.aastast juba 15 miljoni euroga.
Valitsusliit loodab ka hoogustada dividendide väljavõtmist sellelt maksustatava protsendi olulise langetamisega. Sellega loodetakse riigikassasse tuua 2018.aastal 107 miljonit eurot.
Kuigi magustatud jookide kõrgemat maksustamist on pidevalt põhjendatud rahva tervise eest hoolitsemisega, siis nähtavasti loodab valitsus "limonaadimaksust" ka eelarve tervisesse olulisel määral panustamist. Iga-aastase tuluna loodetakse sellelt 24 miljoni lisaeuro laekumist.
Kahtlemata on suurimaks kulutuseks eelarves tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 500 eurole, mis tähendab tänasest suurema summa kättejäämist kuni kuus 1700 euro teenivale töötajale. Tulumaksureform võtab riigikassast esimesel aastal (2018) 139 miljonit eurot.
Õpetajate palgatõus läheb riigile maksma järgmisel aastal küll 7 miljonit, kuid üle-järgmisel juba 36 miljonit ja 2019.aastal 68 miljonit eurot.
