CV Keskus: töötajad tahavad kõrget palka, aga ei oska midagi kasulikku teha
„Meie igasügisesest tööturu-uuringust, milles osales 1034 tööandjat, selgus, et tööjõupuudus on kasvatanud pea poolte (46,7%) töötajate töökoormust ning muutnud ettevõtete eesmärkide saavutamise ja kvaliteedi tagamise raskemaks. Veelgi enam pidurdab töökäte nappus märkimisväärselt ka ettevõtete arengut ja innovatsiooni,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
„Uute töötajate värbamist takistavad uuringu kohaselt enim töövõtjate ebapiisavad ametialased oskused, mis viitab töötajate poolt pakutava ja tööandjate nõudluse lahkhelile, kuid ka tööotsijate kõrged palgaootused.“
Henry Auväärt sõnas, et koguni 64,3% küsitletuist tõi uute töötajate värbamise peamise takistusena välja töösoovijate ebapiisavad ametialased oskused või teadmised. „Eesti tööturg on kiirelt muutumas. Kuigi kandideerimiste arv on täna rekordkõrgel tasemel ja aastas vahetab tööd pea iga neljas töövõtja, ei suuda turg nõudlusele vastata,“ kommenteeris uuringut Henry Auväärt.
„Noored ei ole enam valmis tegema töid, mille järgi tööturul endiselt vajadust on ja seepärast puuduvad neil ka antud ametialased oskused. Kiirele arengule on jalgu jäämas ka haridussüsteem – Eesti tööturule siseneb igal aastal tuhandeid noori, kes värskelt õpitud teadmiste ja oskustega tööturul mitte mingisugust konkurentsieelist ei saavuta ja jäävad passiivseks või liiguvad töökohtadele, mis neid tegelikult ei kõneta.“
37,9% tööandjatest nimetas Henry Auväärti sõnul takistusena ka töövõtjate puudulikku meeskonnatöö ja koostöö oskust, 36,6% leidsid, et takistuseks on töötajate ebapiisav oskus oma aega ise planeerida ja oma töös prioriteete seada.
„30,9% tööandjates arvates ei ole töötajad avatud aga klientidega suhtlemisele ja 30,7% tööandjatest nimetas takistusena töösoovijate oskust lahendada keerulisi probleeme, ülesandeid või konflikte,“ lisas Henry Auväärt. „Kolmandik tööandjatest (29,4%) nimetas probleemiks ka töösoovijate oskus ja valmisoleku teha lihttööd.“
Sobivate töötajate leidmise on uuringu järgi muutnud keerukamaks ka see, et tööotsijate palgaootused on tööandjate arvates liiga kõrged – nii vastas koguni 59,1% küsitletuist.
„Seega on tööjõupuuduse taga ka väga kõrge palgasurve, millele reageerib kolmandik tööandjatest järgmisel poolaastal palgatõusuga,“ lausus Henry Auväärt.
Palgatõusu plaani veavad haridus- ja tervishoiu sektori tööandjad (enam kui 40% vastanutest plaanib palku tõsta), mis arvatavasti tuleneb suuresti uuel aastal rakenduvatest seadusemuudatustest.
Töövõtjate palgasurvet on aga tunda pea kõigis valdkondades, kuid keskmisest enam tööstus- ja tootmis-, müügi-, majutus- ja toitlustus-, hulgi- ja jaekaubanduse ning infotehnoloogia sektori tööandjatel. Iga neljas tööandja väitis, et korrigeerib palgataset regulaarselt igal aastal.
Tööjõupuuduse suurim mõju väljendub olemasolevate töötajate kasvanud töökoormuses – nii vastas koguni 46,7% küsitletuist. Lisaks märkis kolmandik tööandjatest, et ettevõtte eesmärkide saavutamine on muutunud raskemaks ja neljandiku sõnul on ka klientide soovidele vastutulek muutunud keerukamaks.
Tervel kolmandik tööandjatest (28,2%) ei ole aga suutnud innovatsiooni piisavalt panustada – 12,4%-l tööandjatest on pidurdud uute toodete arendamine ja 15,8%-l on aeglustunud uute töömetoodikate või tehnoloogiliste uuenduste kasutuselevõtt.
