Eesti lipp Jerseyl ehk miks on meil vaja saarel aukonsulit?
Eesti avas hiljuti aukonsuli esinduse Jersey saarel. Miks ja milleks seda tehti? Mis kasu võiks sellest olla Eestile? Diplomaatia köögipoolt avab Londoni saatkonna majandusdiplomaat Mare Tropp.
Palju Eesti lapsi on üles kasvanud koos Gerald Durrelli raamatutega. Ühes neist kirjeldab ta oma esimest külaskäiku Jerseyle. Kui lennuk saarel maandus, oli Durrellil selja taga aasta vaevarikkaid, pettumusega lõppenud otsinguid. Inglismaal puudus huvi tema Aafrikast pagasis kaasatoodud loomaaia vastu. Kuid piisas päevast, et leida saarel koht tänaseni tegutsevale, ülemaailmselt tuntud loomapargile. Durrelli humoorika sulega kirja pandud episood on Jerseyle iseloomulik: väikesel saarel mõeldakse suurelt.
Eesti ja Jersey suhted jõudsid uuele tasemele 17. novembril, kui Eesti suursaadik Londonis Lauri Bambus avas saarel Eesti aukonsuli esinduse. Kuigi suurim Kanalisaartest, on 100 000 elanikuga Jersey pindalalt tilluke – pikkust vastavalt 8 ja laiust 14,5 kilomeetrit. Eesti kodanikke elab saarel teadaolevalt 12 ja tänu aukonsul Auberon Ashbrooke’le ei pea nad edaspidi Eesti passi kättesaamiseks saatkonda tulema. Kuigi riik ei rahasta aukonsulite tegevust, saadab esinduse avamine poliitilise signaali, näidates Eesti tahet majandus- ja kultuurisuhete arendamiseks. Seetõttu kuulusid Eesti delegatsiooni lisaks suursaadikule majandusdiplomaat, kultuuriatašee ning noor Londonis elav pianist, konkursi „Klassikatähed“ võitja Sten Heinoja, kes andis Raekojas toimunud vastuvõtul suurepärase klaverikontserdi.
Aga ikkagi – miks just Jersey? Eestil on 84 riigis 196 aukonsulit – miks sündis otsus tõsta Eesti lipp just sellel saarel?
Jersey ja Inglise krooni suhe ulatub tagasi 1204. aastasse, kui kuningas John kaotas oma Normandia valdused, ent säilitas võimu Kanalisaarte üle. Inglased vajasid Prantsusmaa rannikust 30 kilomeetri kaugusel asuvat Jerseyt tugipunktina merel. Tasuks toetuse ees lubas kroon saarele laialdaste volitustega omavalitsuse. Riigipea on kuninganna Elizabeth II, keda esindab kubernerleitnant. Kuid Jersey ei ole Ühendkuningriigi osa, vaid omavalitsuslik, iseseisva parlamendi ning õigus- ja finantssüsteemiga. Saar on täiesti isemajandav, kandes kõik infrastruktuuri, valitsemise ja avalike teenustega seotud kulud. Briti valitsus neid rahaliselt ei toeta – vastupidi, Jersey teeb makseid Ühendkuningriigi kassasse, kuna viimane vastutab saare rahvusvaheliste suhete ja kaitse eest. Siiski on Jersey rahvusvaheline identiteet mitmekihilisem. Majandus tugineb lõviosas finantssektorile ning selle tugiteenustele. Seetõttu ei loodeta ainult Londonis istuvale Briti valitsusele, vaid tehakse maailma eri pealinnades aktiivset tutvustustööd. Ametis on rahvusvahelise suhtluse eest vastutav minister. Mitmed Euroopa riigid on avanud saarel oma aukonsulaadid, teiste hulgas näiteks soomlased. Suursaadikute visiite hinnatakse kõrgelt, nagu näitas meile osaks saanud väga soe vastuvõtt.
Kohalik identiteet ja traditsioonid on äärmiselt olulised. Peakohtuniku ja parlamendi esimehe ülesandeid täitev William James Bailhache toob meile näite Jersey jagunemisest 12 koguduseks, mida juhivad konnetaablid. Säärane halduskorraldus on püsinud ligi 1000 aastat. Jerseyl mõõdetakse aega mitte kümnendites, vaid sajandites. Korduvalt kuuleme, et saare mentaliteedile on omane pika vaate võtmine. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. See selgitab, miks Jersey on ühelt poolt väga huvitatud Eesti e-valitsemise kogemusest, kuid teisalt ei ole me senini jõudnud praktilise koostööni.
Lisaks aukonsuli esinduse avamisele ongi suursaadiku visiidi teiseks eesmärgiks arutada Jersey valitsuse liikmete, Digital Jersey ning kohalike ettevõtjatega konkreetseid koostööprojekte. Saar on huvitatud nii valitsemise efektiivsuse tõstmisest ja kulude kokkuhoiust kui finantsteenuste küberturvalisusest. Viimast võetakse väga tõsiselt: finantsjärelevalve asutuses näeme, kuidas toimub reaalajas Jersey süsteemide vastu toime pandud küberrünnakute jälgimine. Ühtlasi on eesmärgiks finantsläbipaistvuse suurendamine, milleks tehakse koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Rohkem digitaalseid lahendusi oleks kindlasti abiks.
Poliitiline tahe liikuda e-valitsemise suunas on tugev, küsimus on pigem tee valikus, kuidas selleni jõuda. Saarel elab palju Suurbritanniast pärit inimesi – seetõttu võib inimlikult mõista, miks osa ametnikest vaatab eeskujusid otsides pigem üle mere kui Euroopa teises nurgas asuva Eesti poole. Samas on meie töötaval e-mudelil kirglikke eestkõnelejaid nii Jersey ekspertide kui valitsuse hulgas. Püüamegi erinevatel kohtumistel umbusku hajutada – toome selleks konkreetseid näiteid e-Riigi Akadeemia (eGA) ja meie ettevõtete e-valitsemise projektidest teistes riikides. Lähiajal on kavas eGA ekspertide mitmepäevane missioon saarele, mille tulemusena valmiv lõppraport peaks andma konkreetse tegevuskava edaspidiseks. Skype’i vahendusel ühineb Tallinnast missiooni ettevalmistava nõupidamisega eGA tegevjuht Arvo Ott. Digital Jersey juht Tony Moretta teeb meile ringkäigu coworking space'i ehk jagatavaid töökohti pakkuvas keskuses, kus kohtume saare juhtivate telekomi- ja tehnoloogiafirmadega. Suur osa nende klientidest asub Suurbritannias, aga ka muudes regioonides üle maailma. Hea näide on pilveteenust pakkuv Calligo, kes kaasas hiljuti 20 miljoni eest kapitali.
Suvest alates on olnud üleval võimalik Jersey ettevõtete visiit Eestisse. Oleme tutvustanud meie andmebaase ja rakendusi ühendavat X-teed kui platvormi, millest saar võiks kasu saada. Kui Jersey valib selle tee, oleks mõistlik mitte leiutada jalgratast, vaid kasutada Eesti kogemust. Seda saaks teha partnerluse kaudu Jersey ja Eesti ettevõtete vahel. Tõsi, laua ümber istuvad kohalikud ettevõtjad ei olnud ideest üleliia vaimustatud. Jersey kõrval oleme suuriik ja nagu ikka väikestes, tihedalt seotud kogukondades suhtutakse mujalt tulijatesse ettevaatlikult. Kinnitame üle, et Eesti IT ettevõtted on realistid. Teise õue peale ilma kohaliku partnerita naljalt ei minda. Räägime ka ajakavast – pole mõtet oodata visiidiga kevadeni. Jõuluehtes Tallinn on külastamiseks suurepärane koht. Lõpuks teeme väiksemas seltskonnas koos asepeaminister Philip Ozoufi ja e-valitsemise juurutamise eest vastutava Scott Wickendeniga päevast kokkuvõtte.
Milline on Eesti huvi selles protsessis? Loomulikult oleme huvitatud nagu iga teinegi riik oma ettevõtete toetamisest nende toodete-teenuste ekspordil. Teiseks aitavad rahvusvahelised edulood kaasa uute uste avamisele. Väikeses jurisdiktsioonis on tulemuse saavutamise tõenäosus kõrgem kui suurriigi keskvalitsuse tasemel. Kolmandaks õpime ja kasvame selle protsessi käigus ise.
Saarelt lahkudes ei ole meil illusioone, et kõik takistused tulevase koostöö teel on kõrvaldatud. Kuid oleme veendunud, arvestades päeva jooksul kuuldut, et tegime pika sammu edasi. Ja kindlasti saame nüüd Jerseyst paremini aru.
