Möödunud detsembris sõlmisid Tele 2 ja klient telefonitsi müügilepingu. Klient soetas kolm telefoni ja kolm Tele 2 numbrit. Ostuhinna tasumine oli antud juhul seotud lepingu täitmisega - ehk et klient ei pidanud midagi telefonide eest maksma, kuid astus liikmeks ja sai telefonid n-ö tasuta kätte.

Tarbija tagastas telefonid viie päeva jooksul kauplejale ja teatas soovist lepingust taganeda. Telefonid vaadati vastuvõtmisel üle ning puudusena tuvastati ühe kilekoti puudumine, mille maksumuse - 5 eurot - tarbija ka hüvitas.

Teisisõnu - Tele 2 võttis telefonid vastu allkirja vastu ning ei fikseerinud tagastatud telefonide puhul puudusi. Puudused fikseeriti mitu päeva hiljem hooldustöökojas, mida tarbijavaidluste komisjon tõendusmaterjaliks ei pea, sest puudused pidanuks olema fikseeritud tagastamise hetkel, Tele 2 esinduses.
Nõue on alusetu, sest telefoni puudused oleks pidanud fikseerima Tele 2 esinduses, mitte tagantjärgi hooldustöökojas.

Jaanuari algul saadetud kahe sõnumiga teatas Tele 2 tarbijale, et seadmete hooldustööd on lõppenud ja telefonid on tarbijale üleandmiseks kaupleja esinduses valmis pandud. Tarbija selgituste kohaselt ei olnud ta mingeid hooldustöid tellinud.

Seejärel sai klient telefoni teel Tele 2 teada, et telefonilt on leitud välised kahjustused ja tarbijal tuleb hüvitada telefoni väärtuse vähenemine. Juulis sai tarbija Julianus Inkasso OÜ kaudu teada Tele 2 nõudest, mis koos inkassoteenusega oli kasvanud juba 389,42 euroni. Nõue põhineb Tele 2 esitatud esialgsel arvel, mis sai esitatud veebruaris ja oli summas 300 eurot.

Tele 2 on selgitanud, et tarbija tagastatud telefonid saadeti hooldusfirmasse, kus tuvastati telefonide korpustel kriimud. Hooldusfirma pakkumuse kohaselt oli taastamisväärtus iga telefoni kohta 120 eurot.

Tarbijale olla tagastatud telefonide väärtuse vähenemisest teatatud jaanuari algul. Tele 2 koostas tarbijale hüvitise arve summas 300 eurot, mis edastati sissenõudmiseks inkasso ettevõttele.
Tarbijavaidluste komisjoni otsus
Komisjoni hinnangul ei saa Tele 2 kõnealusel juhul nõuda tarbijalt hüvitist tagastatud kauba väärtuse vähenemise kompenseerimiseks.


Seaduse järgi läheb müügi korral asja juhusliku hävimise riisiko üle samaaegselt asja üleandmisega tarbijale. Sama reeglit tuleb kohaldada ka tagasitäitmissuhtes asja tagastamise korral.


Seega tuleb vaidluse korral tuvastada, millised olid tagastatava asja omadused asja tagasi andmise hetkel. Seaduse järgi lasub majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul ostjana asja vastuvõtmisel asja ülevaatamise kohustus.


Sama reegel kohaldub tagasitäitmissuhtes kauplejale, kes tarbijalt asja vastu võtab. Seega lasus Tele 2 telefoni üleandmise hetkel puuduste fikseerimise ja tõendamise kohustus. Tele 2 ei ole aga esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et tarbijalt vastuvõetud telefonidel esinenuks väliseid vigastusi nende tagasi andmise hetkel.


Komisjon selgitab Tele 2-le, et „puhta aktiga" kauba vastuvõtmisel (ilma väliseid vigastusi märkimata) eeldatakse väliste vigastuste puudumist. Kaupleja arve on koostatud sellise üldistatuse astmega, millel puudub kahjustuste tõendamisel igasugune tõendamisväärtus.


Mitu päeva pärast telefonide vastuvõtmist hooldustöökojas tehtud fotodega ei saa tõendada asja omadusi valduse üleandmise ajal.


Komisjon selgitab täiendavalt, et kaupleja nimel asja vastuvõtja ei pruugi olla pädev hindama väliste vigastuse mõju nii seadme tehnilisele seisukorrale kui ka selle kaubandusliku väärtuse võimalikule vähenemisele. Komisjon on seisukohal, et neid asjaolusid on võimalik tuvastada hiljem kas kaupleja enese või pädevas hooldaja juures.


Kõnealusel juhul puuduvad mistahes tõendid, mille alusel saaks järeldada, et tagastatud esemetel üldse on väliseid vigastusi. Juhul kui need ka esinevad, puudub peale valduse üleandmist koostatud tõendite põhjal võimalus tuvastada väliste vigastuste olemasolu valduse üleandmise ajal.


Eelnevat kokku võttes leiab komisjon, et tagastatud müügiesemete väärtuse vähenemine ei ole tõendatud ning kauplejal puudub õigus nõuda tarbijalt hüvitist.