Keskmine brutopalk kasvas aastaga 76 eurot
Keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis 1119 eurot, kasvades statistikaameti teatel mulluse sama ajaga võrreldes 7,1%. Eelmise kvartaliga võrreldes palgakasv pidurdus.
Võrreldes eelmise kvartaliga langes keskmine brutopalk 3,8% ehk 44 eurot. Kolmanda kvartali keskmise palga langus teise kvartaliga võrreldes on aastast-aastasse korduv nähtus ning statistikaameti teatel peamiselt põhjustatud ebaregulaarsete lisatasude vähenemisest ning puhkusepäevade arvu suurenemisest.
Keskmine brutokuupalk oli juulis 1126 eurot, augustis 1101 eurot ja septembris 1129 eurot.
Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata langes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 2,6%.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 38,6%, kuid tõusid võrreldes aastaga 10,8%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,1 protsendipunkti võrra.
Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk aastaga seitse protsenti, kasvades pisut vähem kui eelmistel kvartalitel.
Keskmine brutotunnipalk ulatus kolmandas kvartalis 6,62 euroni, tõustes aastaga 5,4%.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes mullusega tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk – 6,7%. Reaalpalga aastakasv algas 2011. aasta teisel poolel.
Keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes mullusega tõusis keskmine brutokuupalk peaaegu kõigil tegevusaladel, välja arvatud mäetööstus.
Kõige enam tõusis brutokuupalk aastaga haldus- ja abitegevuses (18,3%) ning kinnisvaraalases tegevuses (15,3%). Keskmisest kiirem palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügiga seotud tegevustes (12,7%), info ja side tegevusalal (10,2%) ning muudes teenindavates tegevustes (9,8%).
Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Eesti eraettevõtetes (8,6%). Keskmisest kiirem palgakasv esines ka kohalikes omavalitsustes (7,7%), kus brutokuupalgad on madalaimad. Kõige aeglasem brutokuupalga aastakasv esines riigiasutustes (3,9%).
Kõrgeim keskmine brutokuupalk on endiselt kõrgeim Harju- (1253 eurot) ja Tartumaal (1105 eurot) ning madalaim Põlva (808 eurot), Jõgeva (843 eurot) ja Saare (852 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Tartu maakonnas (9,6%), samas Hiiu ja Rapla maakonnas brutokuupalk aastaga veidi vähenes.
