Itaalia valijad peavad andma heakskiidu riigi põhiseaduse muudatustele, kuid suurem osa inimestest näevad seda kui praeguse valitsuse usaldushääletust.

Itaalia peaminister Matteo Renzi on varem öelnud, et kui referendumil osalejad reformid tagasi lükkavad, astub ta ametist tagasi.

Prognooside kohaselt ütlevad valijad reformidele "ei" ning toovad Euroopa suuruselt kolmandale majandusele taas nii poliitilise kui majandusliku ebastabiilsuse.

„Kui Itaalia pangandussektoris taas kriis vallandub, ei levi see mitte ainult üle Euroopa, vaid võib tuua olukorra, kus Renzi rikub reegleid ning tõttab pankadele maksumaksja rahaga appi. Sellega õõnestaks ta tohutult pangandusühendust. Viimane on aga ainus valdkond, kus Euroopa on kriisi puhkemisest edenemist üles näidanud,“ rääkis Greene.

Itaalia panganduskriisi puhkemist hinnatakse tõenäoliseks, kui investorid otsustavad Itaalia nõrgemate pankade toetuseks mõeldud lahendusse mitte panustada. Varahaldurid, kindlustusseltsid ja pangad otsustasid tänavu asutada 5 miljardi euro mahus fondi, mis toetaks nõrgemaid pankasid ning rahustaks ka Itaalia suure hulga halbade laenude käes ägava pangandussektori pärast muretsejaid.

Briti majandusleht Financial Times kirjutas eile, et referendumi „ei“ tooks probleeme kaheksale Itaalia pangale.

Analüütikud usuvad, et kui prognoosid täituvad ning Renzi referendumi kaotab, on ta sunnitud moodustama uue valitsuse, kuid ennetähtaegseid parlamendivalimisi peavad nad ebatõenäoliseks.

„Investorid ei pruugi referendumi ettepanekute läbikukkumisega kaasneva poliitilise ebastabiilsuse tingimustes enam osaleda soovida,“ lisas Greene.

Itaalia ametnikud on varmad kinnitama, et referendumi tulemustel ei saa olema Euroopa pangandusele olulist negatiivset mõju. Itaalia välisministri Paolo Gentiloni sõnul on turgude kartused põhjendamatud.